Moby Dick

Herman Melville´i raamat "Moby Dick" tuli esmakordselt välja 1851. aastal Londonis ning siis oli selle pealkirjaks "The Whale". Kirjanikku inspireerisid seda raamatut kirjutama kaks päriselulist juhtumit. Esmalt Nantucketist pärit vaalalaeva Essex uppumine 2000 miili kaugusel Lõuna-Ameerika läänerannikust peale seda kui spermatseedivaal oli seda ramminud. Teiseks väidetav Tsiili saare Mocha vetes nähtud albiinospermatseedivaala Mocha Dick´i tapmine 1830ndate aastate lõpul. Mocha Dick kandis oma kehas paljude vaalapüüdjate käest põgenemiste tagajärjel poolt tosinat harpuuni ning ta ründas laevu tihti ettekavatsetud raevukusega. Olulist väärtust lisab novellile seegi, et autoril on isiklik kogemus madrusena vaalapüügilaeval Acushnet töötamisest. Raamat räägib peale vaalapüügi kohta käivate detailide ka vaalade looduslikust ajaloost; peamiste teemadena käsitletakse kinnismõtteid, religiooni, idealismi versus pragmatism, kättemaksu, rassismi, hierarhilisi suhteid ja poliitikat.

"Äkki leitakse, et trossi kinntuspulk on liiga jäme ega taha pesasse mahtuda: puusepp keerab selle alati valmis olevate kruustangide vahele ja viilib sedamaid peenemaks; tekile eksib oma teelt kõrvalekaldunud, eriskummalise sulestikuga maismaalind, kes püütakse kinni, ja puusepp meisterdab pärisvaalalt pärinevatest siledaks poleeritud luuribadest ja spermatseedivaalalt saadud luulattidest pagooditaolise linnupuuri; aerumees väänab välja randme, ja puusepp keedab leevendava kompressivedeliku; Stubb tahtis oma aerulabadele erkpunased tähed maalida, ja puusepp keeras aerud ükshaaval oma suurte puust pitskruvide vahele ning kandis aerulabadele sümmeetrilise tähemustri; madrusel tuleb pähe hakata kandma hailuust kõrvarõngaid, ja puusepp teeb kõrvanibudesse augud; teisel mehel on hambavalu, ja puusepp võtab näpitstangid, patsutab käega tööpingile, käskides mehel sellel istet võtta. Kuid vaeneke hakkab rabelema ega lase operatsiooni lõpule viia, mille peale puusepp hakkab pitskruvi käepidet keerutama ja annab märku, et patsient pistaks oma lõua selle vahele, kui ta tõesti tahab hammast välja tõmmata."

Era - Ameno

Metsloomad lähivaates

Vabas looduses metslooma nägemine ja jäädvustamine ei ole kerge. Küll saab aga neid üsna lähedalt vaadata loomaaias ja loomaparkides.

Ühest küljest olen ma loomade vangistuses hoidmise vastu, kuna nad on sunnitud olema väikse ala peal ning see on nende loomu vastane. Näiteks nagu see siberi tiiger - tal ei ole valikut olla see, kelleks ta kõigevägevama poolt loodud oli:

Teisest küljest on hea, kui leidub koht, kuhu on võimalus vigastatud metsloomad toimetada nagu näiteks toimib Elistvere loomapark. Saage tuttavaks Elistvere elaniku Karoliinaga - emane 10 aastane pruunkaru, kes toodi loomaparki päris pisikesena peale seda kui jahimehed olid ta ema pesa juurest ära ajanud, peale mida ema enam pesa juurde ei naasnud ja karupoeg jäi üksinda:

Oma roll on loomaaedadel ja -parkidel on ka järeltulevatele põlvedele õppe andmisel - et ikka kasvatada loodushoidlikke põlvkondi, kes mõistavad et inimene ei ole siin planeedil ainus kellel on õigus elule. Tõhus viis õpetusel on kindlasti oma silmaga selliste loomade nägemine, keda Eesti looduses näiteks leidagi ei ole - kameeleon:

Hallhüjest ei ole ka Eestis just kerge vabas looduses tabada, eriti just tema elupaiga ligipääsmatuse tõttu: