Karbid

Sel nädalal kinkisin pinginaabrile Kairele isetehtud punase karbi, sisuks tumedad Geisha kommid:

Töökaaslane ja sõidukaaslane Maria sai kingiks türkiissinise karbi. Värv sai valitud just selline, sest ta siiani ütles, et see pole üldse tema värv, aga nüüd on nahktagi ja käekott juba sellist värvi, teeme siis karbi lisaks juurde. Mitte et ta seda koos tagi ja käekotiga kaasas kandma peaks :)

 Kalevi kommipakk oli täpselt õiges suuruses.

Bambus seinale

Mu kodu seinad on suured ja lagedad. Koht, kuhu kunagi kamin peaks tulema, aga paistis mulle selline, et sinna võiks midagi joonistada. Veebis on küll palju kleepekaid müügil, mida saab kerge vaevaga seinale kleepida ja vajadusel maha võtta. Valisin aga hoopis teise tee - joonistan ise ja saan täpselt sellise nagu soovin. Akrüülvärvid ja pintslid on kunstikursusest ju olemas.

Alustasin 28. septembril, päeval, mil parvlaev Estonia hukust möödus 19 aastat. Leidsin veebist bambuse pildi, mille printisin kilele. Kile taha sättisin valguse (sellest ka alloleval videol tool ees). Proovisin LED-taskulambiga ja otsisin ema-isa juurest prožektori, aga kõige teravama ja tumedama kujutise andis seinale ikka telefoni välk, mille pidevaks töötamiseks tõmbasin taskulambi äppi. Selle abil saab välgu nii kauaks põlema panna kuni aku tühjaks saab.

Töö nägi välja selline, et tule põledes joonistasin kujutise piirjooned seinale, kui telefon laadis, siis värvisin seest ära ja andsin kuju. Samal ajal oli pilt ka laualambil olemas, et saaksin täpsemalt aru, kus mingi leht on. Esimeste lehtede värvimisel oli küll kahtlusi, et kas minusugune amatöörkunstnik ikka peaks just suvel ülevärvitud heledale kollasele seinale musta akrüüliga midagi sokerdama hakkama. Mida rohkem lehti seinale ilmus, seda enam veendusin, et tuleb jätkata. Aina paremaks läks, ei oleks isegi nii head efekti oodata osanud! Suurema osa pildist tegin valmis ühel nädalavahetusel. Vahepeal ostsin ühe sobivama pintsli siiski juurde ja siis sai juba 18. oktoobril kergema vaevaga pilti edasi teha. Ausalt öeldes on seal veel praegugi mõned pisidetailid lõpetamata, aga eks sellega jõuan puhkuse ajal tegeleda.

Haapsalu sall vol 6

Motohooaeg 2013

Käesoleva aasta motohooaeg oli eelmistest kõige tegusam. Seda oli juba näha enne hooaja algust, mil kalender täitus üha uute sündmustega, milles paluti abi vabatahtlikuna osalemiseks või mis olid enda jaoks põnevad osalemiseks. Hooaja edenedes panin huvi pärast kirja ka iga üritusega läbitud kilomeetrid.

Hooaja edenedes taipasin, et ei jõua iga üritust blogisse panna ja see ei oleks tõenäoliselt ka väga põnev olnud näha pidevalt motoüritusi, otsustasin teha ühe suure postituse nagu see.

Motohooaeg algas 11. aprilli Suuzu garaažist väljaajamise, viimase lihvi andmisega. Kipub juba traditsiooniks minema, et oma sünnipäeval hooaega alustan :) 13. aprillil viisin Suuzu uude koju ning samal päeval ajasin ka esimest korda garaazist välja oma uue ratta Aprilia Dorsoduro hüüdnimega Dorsik. Nagu näha oli siis lumi veel osaliselt maas.

Järgmisel päeval käisime üle vaatamas platsi Raadi lennuväljal nädal hiljem toimuva kevadkoolituse läbiviimiseks. Siis oli ka veel veidi lund maas.

 

Kahepäevase kevadkoolituse (20-21. aprill) raames sai lisaks platsil läbitud jooksukilomeetritele läbitud ka esimesed pikemad vahemaad rattaga, kokku läbisõiduks 300 km.

Et Eesti Motomatkajate klubi korraldab ohutu sõiduviisi ehk moto survivali koolitusi ning sel aastal kutsuti ka mind meeskonda, siis osalesin 28. aprillil  klubi kevadkoolitusel Ämaris.

Nädal peale seda toimus Haapsalus Kiltsi lennuväljal ka survivali koolitus. Kahe nädalavahetusega läbitud 1120 km.

Siis kui tundus juba, et tuleb vaba nädalavahetus, kutsus Tartu Maratoni klubi 12. mail toimuvale Tartu Jooksumaratonile raadioreporter Madis Kivilot vedama.

31. mai - 2. juuni toimus Tour of Estonia, mille raames läksin 30. mai õhtul Tallinna, et 31. mail startida Tallinn - Tartu GP raames. Ülesanne oli enne jalgratturite peagruppi politsei juhatamisel teeotsad kinni panna ning enne peagruppi edasi liikuda.

Pidevate startide ja kiirenduste tõttu vedas Dorsiku 12 liitrine paak mind Aura keskuse asemel välja ainult Ahhaa keskuseni :) Sain Siimult 0,5 liitrit kaasavõetud benssu ja sain finišisse sõita.

Järgmisel päeval tuli Tartu GP raames jällegi vedada raadiomees Madist, ülesanne oli ülevaadet anda kus on peagrupp ja jälitusgrupp. See on mulle siiani selliste ürituste raames antud ülesannetest kõige raskem - vähe ruumi, suured kiirused, jalgratturid, saateautod, peakohtunikud tsiklitel ja ülesandest tulenev vajadus olla selle kõige suurema rabelemise juures. Sain siiski hakkama.

Nädala pärast 9. juunil sai alguse triatlonide turvamise hooaeg, esimene toimus Mellistes. Nädal peale Mellistet oli Valga triatlon. Ülesandeks liiklust rahustada või vedada kohtunikke ja fotograafe.

Juba traditsiooniks kujunenud kohvipeatus Valga Olerexis. Vasakult rattad: Tarmo, Kairi, minu ja Eriku.

Jaanipäeva nädalavahetusele mingeid motoüritusi ei sattunud või suutsime sellest hoiduda ning sealt edasi järgmisel nädalavahetusel oli järgmine survivali koolitus.

20-21. juuli toimus juba teist korda Tartu Mill triatlon, mis toimub Tartu linnas samaaegselt koos Hansapäevadega.

Augusti esimese nädala lõpp vahetult enne reisi kujunes ajaliselt üsna tihedaks. Reedel peale tööd jõudsime ära käia Jõgevatreffil.

Laupäeval ja pühapäeval turvasime Pühajärvel hooaja kõige suuremat triatlonivõistlust Eestis.

 Võistluskeskusest Pühajärvel linna piiril olevasse tanklasse sõitmiseks vahetasime Rihoga rattad ära, sest tahtis teistsugust ratast proovida kui tema Suzuki GSXR. Tanklasse jõudes oli ta väga vaikne, küsisin, et kas ta on šokis või? Jah, natuke küll, krt miks ma küll sellise ratta ostsin!

Nädal peale reisilt tagasijõudmist oli meie abi vaja abi Tartu Rulluisumaratonil.

21. septembril toimus sügiskoolitus. Hommikul oli nii paks udu, et nähtavus oli alla 10 meetri.

Viimane spordivõistlus oli Tartu Sügisjooks, kus vedasin esimest korda meedikut. Päris kentsakas oli sõita mööda jõe ja kanalivahelist kergliiklusrada kuni Ujula konsumini ja sealt üle silla mööda jalakäijate rada Supilinna. Sõitsime just mööda rada juhuks kui keegi abi vajab, siis oleme kohe olemas. Viimaste aastate rahvaspordivõistlusi kõrvalt vaadates ei ole inimese elustamine spordivõistlustel enam erakordne asi. Meie abiandmine piirdus õnneks ainult plaasterdamisega.

Hooaeg lõppes Tartus ainsana paraadi korraldava Äksi motoklubi paraadi ja lõpupeoga.
Hooaja pikkus: 6 kuud 13. aprillist kuni 12. oktoobrini.
Läbitud kilomeetrid: 13 400 km, millest 6045 km (45%) lisandus reisiga ja 4252 km (32%) koolitused ja spordivõistluste turvamised. Kokku 3 koolitust osalejana, 2 koolitust koolitajana, 4 triatloni, 2 jooksuvõistlust, 2 jalgrattavõistlust ja 1 rulluisuvõistlus.