Sunday, November 25, 2012

Suuzu korda vol 3

Täna harutasin laiali Suuzu saba. Selleks tuli kõigepealt eemaldada kohver, selle alus ja kohvri raam. Tund aega mutrite, poltide ja kruvidega mängimist ja Suuzu ilme muutus hoopis teiseks. Paak, sadul ja saba kadunud.
Pisikene abiline on garaažis endale pisut soojema koha, kui külm kivipõrand, leidnud. Abiline aitas garaažist  kaasa viia suure koti täie kohvreid ja gondlit koos hoidnud mutreid ja polte.
Järgmisena läheb paak laiali ja teen lõpuks bensuklapi korda.

Thursday, November 15, 2012

Saturday, November 10, 2012

Thursday, November 8, 2012

Kvaliteedikontroll

Kuidas tagada lennuhoolduses selline kvaliteet, et lennuk peaks vastu 9-10 km kõrgusel -40 kraadise temperatuuri juures? Selleks on eraldi protseduurid, mida jälgitakse, et kõik tehtud saaks. Siin on näha kahe lennuki hooldus, mis parasjagu käimas. Keskmiselt hooldatakse ühte lennukit 10 päeva.

 Hoolduse käigus eemaldatakse nii lae- kui põrandapaneelid ning vaadatakse üle kas õhuvahetus, elekter ja kõik muu toimib. Iga hooldustöö kohta on oma tööleht, mis vatavalt tööde järjekorrale ning saadaolevatele hooldusmehaanikutele jaotatakse töölehtede kaudu ära.
 Lennuki salong, kus pole istmeid, põrandapaneelid ning peaaegu kõik laepaneelid on juba tagasi pandud,

 Lennuki kokpitis on hooldus juba lõpetatud, kuid  lennuki lendamise mittevalmisolekust annavad teada juhtimisseadmetele lisatud sildid.
 Vaade mõne mehe kontorist :)

Tuesday, November 6, 2012

Tekk väiksele Karlile

Põhikoolis oli mul pinginaaber, kellega olime nagu sukk ja saabas, sõitsime ringi kokukatega, kandsime ketse, polnud ei mingeid facebooke, iPade ega PSPsid. Tal oli bokser nimega Santa ja meie perel oli siis veel kolli Marbel - need näpu otsas kõndisime kui vaja linna teise otsa, keegi ei pidanud meid autoga vedama. Kui siis meenub, et ükskord vedas üks meist teist kelguga läbi Ropka-Tamme kalmistu talvisel ja pimedal ajal. Seal samas kalmistul on tiik, kust püüdsime suvel kaladele igasuguseid tõukureid, sõudureid ja jumal teab veel kuidas neid nimetati. Ükskord võtsime kätte ja läksime koertega Kiidjärvele tema tädi majja ööbima, noh niisama seikluse pärast. Seal majas gaasiballoon lekkis ja ise naljatasime, et teab kas hommikut näemegi. Hommikul ärkasin üles, ise elus, aga mõlemad koerad olid minu jalgade peal maganud, nii, et andis jalgu ikka uuesti verevarustusega turgutada. Pärast põhikooli lõppu läksime erinevatesse koolidesse, aga läbi käima jäime ikkagi.
Põhikooli klassist (muuseas Veeriku kooli ainus tüdrukute klass kooli 25 aasta jooksul) läksime 4 tüdrukuga koos samasse gümnaasiumisse, kus minu pinginaabriks sai see klassiõde, kelle pojale kudusin eelmises postituses toodud püksid. Teise klassiõe lapsele kudusime pinginaabriga koos püksid ja kampsuni. Kolmanda klassiõega saan üle pooleteise aasta uuesti reedel kokku.
Põhikooliaegsele pinginaabrile lähen aga sel neljapäeval külla. Vaatan nende uue suvel lisandunud pereliikme üle. Sel puhul viin kingiks neile eile õhtul valmis saanud vankri- või lihtsalt toas tudumise teki. Tegin käpamustrilise, sest seal majas elab veel 3 koera ja kolm kassi ning palju muid loomi.
 Kuuest kooliaegsest sõbrannast neljal on poisid. Poisse nagu seeni peale vihma, kust nad endale niiviisi naised leiavad.

Monday, November 5, 2012

Karupüksid

Sõbranna pojakene, kes sai või on kohe saamas kolmeseks (no ei mäleta täpselt õiget päeva), sai kolm aastat tagasi endale kingiks teise sõbrannaga kahasse kootud komplekti kampsunist ja pükstest. Selle aasta 4. augustil kui me parasjagu Sloveeniasse olime jõudnud, tegime ühes järjekordses tanklas enda ja rataste tankimise peatuse. Avastasin telefoni vaadates, et sõidu ajal oli läbi traatide ja õhu minuni jõudnud üks hea uudis - pinginaaber on ühe pika poisi emaks saanud.
Et see uudis aga minuni juba varem oli jõudnud ning see reisi ajal lihtsalt teoks sai, oli juba enne teada. Seetõttu sain ka teda omavalmistatud kingitusega üllatada. Ta teadis, et ma teen tema pisikesele püksid, aga et millised, seda mitte. Soojad ohtrate palmikutega villased karupüksid.
Püksid märtsi lõpus tegemisel:
Püksid novembris väikemehe jalas:

Sunday, November 4, 2012

Suuzu korda vol 2

Suzuki Banditit peetakse tüübi poolest naked bike´iks. Neid kutsutakse sellepärast "alasti" ratasteks, et nad on sportlikud, kuid neil pole gondleid. Suuzul aga on gondlid täitsa olemas ja matkarattaks peetakse teda ka, sellepärast läheb ta paremini sport touringu tüübi alla. Siiski sai täna Suuzust päris naked bike või lausa isegi streetfighter. Kui veel see gondliraam ka ära võtta, ei oleks ratta ees otsas muud kui rehv, kahvlid, ja lenks.

 Kõik plastikud sh porikas, tuuleklaas, esituli ja "kellad" kodus.
 Porilaud, mis tahab parandamist nii kinnituste juurest kui otsast, kus 5 cm lõhe sees.
 Vasak küljegondel.

Saturday, November 3, 2012

Õhufilter

Volts hõikas mulle lisaks sellele, et ABS ei tööta, et nüüd oleks vaja jälle teenindusse minna. Et ma juba kolmapäeval sattusin juba Info Autos olema, küsisin mida sellel korral teha vaja on. Noh õli ja õlifiltri vahetus nagu alati, õhu- ja salongifiltri vahetus ning juba mitu hooldust tagasi on märgitud, et pidurivedelik vajaks suure veesisalduse tõttu vahetamist. Õhufiltri vahetus ei tulnud mulle üllatusena, sest kui paar kuud tagasi sai mootori elektroonilist õhulugejat puhastatud, vaatasin ka õhufiltri üle ning selge see, et see vajas vahetamist. Siiani on kõiki asju lasknud IA teha, aga nagu hea klassivend küsis, et miks ma seal käin, kas autol on garantii. Ei ole, tõepoolest. Miks ma siiani seal käin, on põhjus, et saaks ametliku teeninduse poolt templi hooldusraamatusse ja kui ükskord müüma hakkan, siis on hea öelda, et kogu ajalugu on seal. Samal ajal aga lasen muid asju ju ka mujal teha, seega alleshoitud ostu ja hooldusearved koos kuupäevadega oleks võib-olla isegi suurem argument. Ega iial ei tea, kes ostma tuleb. Pealegi ma ei hakka tead nii pea müüma. Seega vahetasin täna ise 10€ eest õhufiltri ära.
Esmaspäeval saan salongifiltri ka kätte, siis kuju järgi vaatan kuhu ta sobida võiks - variante on praegu mitu ja service manuali ka millegi pärast sellele autole kaasas pole. Ju arvatakse, et keegi ise ei tahaks oma autot hooldada.

Thursday, November 1, 2012

Kõik mis liigub... vol 2

Kui kellelgi on kunagi vaja oma Volvol rattalaagrit vahetada, siis viimasel ajal olen sel teemal päris palju infot omandanud. Mida täpselt jälgida, mida küsida, millele eriti tähelepanu pöörata, millised on probleemid, kui ostad kvaliteetse A-klassi varuosa ise ja lähed sellega teenindusse, kus peale vahetamist enam ABS, veojõukontroll ja ka spidomeeter enam ei tööta.
Põhjuseks on see, et Volvo rattalaager (Info Auto sõnul ükskõik millise aasta Volvo, kõigil on sama laager) on komplektis, kus on ka lisaks magnetvõru, mille pealt ABSi andur pöörlemist mõõdab. Kui pöörlemiskiirus ühel rattal  on erinev teiste rataste pöörlemiskiirusest, siis tekib veateada ja selle peale ABS ega veojõukontroll ei tööta.Antud juhul sai kompuutriga sõitmise ajal tuvastatud, et pöörlemiskiirus erineb just sellel rattal, millel sai laager vahetatud.
Võimalusi on nüüd  mitu - kas tegemist ebakvaliteetse tootega, mis on vähetõenäoline, sest Info Auto on võtnud neid samasid laagreid sel aastal 4 tk ja kõik on töötanud. Teine võimalus, et rattalaager sai vahetamise käigus viga - võimalik, töökoja sõnul olid eriti ettevaatlikud mitte ainult laagri mehhaanilisel käsitlemisel, vaid jälgiti ka seda, et kõik puhtalt tehtud saaks. Lisaks on nad peale laagri paigaldamist seda vea põhjust rohkem kui 2 tundi minu käest tasu nõudmata otsinud, seega kui oleks nende süü, oleks neil ju varsti tööraha arvestades, odavam mulle sinna lihtsalt uus laager panna. Ka on võimalik, et põhjus on anduris või anduri pistikuklemmides - elektrik aga need vead välistas. Samuti ütles Info Auto, et kui ABS veatuli hakkas põlema peale sõidu alustamist, siis on viga laagripoolne st andur ei saa magnetilt õiget impulssi.
Ühesõnaga on Volvo küll hea auto, aga kui ta midagi kuskil katki läheb ja vahetamist tahab, siis hakkab nalja saama.
Esmaspäeval lähen uuesti kell 12 sinna, kus võetakse uus laager alt ära, pannakse vana tagasi ja vaadatakse, kas sellega kaob veateade ära. Lisaks saan ma vaadata kas uus laager ja vana laager on ühesugused st pole mingeid mõõtude vahesid. Lisaks teen ära kirjaklambri testi (mida eile juba tehti ka kui laager auto küljes oli, aga igaks juhuks kontrollin selle siis ka üle, kui saab seda põhjalikumalt teha) st. vaatan kas magnetvõru võtab kirjaklambri külge. Uue laagri võrdlemiseks teiste omasugusega, on mul tänu väga heale varustajale varuks veel üks uus laager, et saaks võrrelda uut ja veel uuemat laagrit - kas on mõõtude vahesid, mille pärast andur magnetilt impulssi kätte ei saa. Ka tahan võrrelda seda, kas praegu all oleval laagril on magnnetvõru peal kummilint (mis kaitseb seda ilmastiku eest, et see kauem vastu peaks) nagu sellel veel uuemal laagril. Muidu on kõik lill!