Tuesday, March 31, 2015

Vennal külas

Peale tööd hüppasin läbi legendaarsest Narva kohvikust, kus vanemate daamide kottide nügides sain ka oma stritslitüki kätte. Seda ei viinud ma aga koju, vaid läksin vennale külla, kes elab oma tuttava Heleni juures. Helenil on ilus kodu ja armas kass.


Monday, March 9, 2015

Kleit

Ammusest ajast on mul tegemata mitu käsitööga seotud postitust (loe: olen ametis olnud käsitöö tegemisega).  Nii avastangi, et mul on lausa kaks Haapsalu rätti blogisse ajaloo annaalidesse lisamata  ning varsti on lisandumas veel kaks.
See postitus aga ei ole kummastki rätist, vaid hoopis Haapsalu salli mustrites kootud kleidiga. Väike vihje sellele oli eelmise aasta alguses kaastehtud fotochallenge´is. Seda, millal ma kleiti kuduma hakkasin, ma ei suudagi vist enam tuvastada ja ammugi ei oska vastata kellegi küsimustele, et kui kaua mul selle peale kokku aega läks. Palju aega, väga palju.
Kõigepealt tegin kleidi ülemise osa, ehk nagu lühikeste varrukatega pitsilise kampsuni. Algne idee oli kõik ühes tükis kududa, aga läksin lõpuks lihtsama vastupanu teed.



 
Siis kudusin kleidi seeliku osa.


Lõpuks korjasin kummagi osa silmused peale ja õmblesin nad sama õmblusega kokku nagu õmmeldakse Haapsalu sallidele ja rättidele äärepitse külge.




 Järgmisena pidin tõdema seda, mida kudumisel juba veidi ette näha oli - ühekordne kude paistab läbi. Kleidi alumise osa puhul ei ole see just ülemäära hea näitaja. Ülemise puhul saab veel pesu või maikadega midagi ära teha, aga alumisele osale just teist seelikut alla ei pane. Otsisin mõnda aega pikka samas värvis maikat, aga mida polnud, seda polnud. Nii otsustasingi kleidi veelgi pidulikumaks muuta, kududes ühe Silvi mustrilise kihi juurde. Pildil on juurde kootud seelikuosa venituses.



Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis valmis kleidist mul pilte polegi. Õigemini on, aga need ei ole minu tehtud pildid.
Mis kleidist siis sai? Käisin eelmise aasta märtsis Haapsalu kolleege koolitamas ja panin temaatilise salli mustrilise kleidi selga. Peale koolitust käisin esimest korda ka lõpuks Haapsalu pitsikeskusest läbi, et vaadata mis ja kuidas seal siis kõik on. Muu hulgas nägid nad ka mu kleidi ära. Huhh, hästi läks, et nad sealsamas mind paljaks ei koorinud. Nii viisingi mai alguses kleidi ohutu sõidu koolitusele minnes pitsikeskusesse püsinäitusele  - küll on hea kui talvine ja suvine omavahel Haapsalus kokku saavad. Kui ma selle aasta sõbrapäeval seal käisin, siis jäi see ka sel korral nende palvel sinna.

Marise kink

Kui ma veel eelmises töökohas olin, siis hoolitsesime toakaaslase Marisega, et alati laua peal tassitäis värsket vett oleks. Pidavat ju vesi elu ja ilus allikas olevat. Et tal kunagi kuskil veest puudus ei oleks, tellisin talle kingiks nime graveeringuga keskkonnasõbraliku MyEQUA pudeli. Kingituse väärtust tõstab ju ka sobiv pakend. Nii meisterdasingi pudelile sobivates värvides õiges mõõdus karbi.
(Kokkulangevus Eesti lipu värvidega on juhuslik).