Rahaasjad

Võtsin täna kokku ja vaatasin rahaajad üle hulga aja üle. Koer oli maal, siis sai rahulikult süveneda. Mida ma siis avastasin - "tubli" tüdruk oli unustanud sel kuul liisingu maksta. Eks see ole ka osalt see uus süsteem, kus pank ei taha teise panga kontolt enam ise otsekorraldusega raha võtta, vaid tahab, et ma tagaksin õigel päeval selle summa olemasolu  nende pangas. Suures kolimise, köögi saabumise ning kiirete ja närviliste aegade tõttu tööl arhiveerisin saabunud arve kenasti ära, aga maksmiseni ei jõudnudki. Käisin kohe selle peale mitmes pangas ja ajasin kõik siiani edasilükatud toimingud ära. 60 senti intressi ei olegi sellise udususe eest maksta, väga palju :)

Sain oma vana plastikkaardi vastu uue koodikaardi - ümbrikust välja võttes sirutasin käe lae poole, päris äge lehvik tuli sealt välja.

Hakkasin siin ka raamatupidamise asjade peale mõtlema. Selline udu, kes unustab arveid maksta, teeb siis päris mitmele osapoolele raamatupidamise aastaaruandeid. No ja mis mulle siis meenus - meil ju vahetus valuuta, aga ühe MTÜ sularaha on ju minu käes. Kapist väljavõttes vaatas ümbrikust vastu selline pakk... Homme jälle panka.

Naabrid

Laupäeval võisid mu uued naabrid tulla ning oma uut naabrit ja ta kodu vaadata. Kutsusin kõik kuus, aga tulla said kahjuks ainult pooled. Kuid sellegi poolest oli põnev õhtu, mis kulges kuni päiksetõusuni. Juttu jätkus palju. Arutasime selle maja tulevikku, võimalikke variante selle ühiseks haldamiseks ja eks sai ka natuke arendajat kirutud :) Suvel olla kuu aega elekter ära olnud, sest arendaja jäi Eesti Energiale võlgu - see oli siis ajal kui väljas oli 30 kraadi kuuma.

Mu naabrid on ägedad inimesed ja mulle tundub, et ma sobin siia. Naabriteks on mul näiteks perearst koos oma elukaaslasega, ööklubis Maasikas plaate keerutav DJ, tudeng, kes teenib elatist pokkerimänguga (sellepärast ei saa ta ka mõnikord uksele tulla kui ta kodus on), ja elukaaslased, kes suvel püüavad kala ja talvel analüüsivad seda (kalateadlased). Viimased tõid koriandriga sisse marineeritud kukeseeni ja puravikke. Naabripoiss tõi lisaks pajakinnastele (et ma küpsetavat palju ja seda teab ta siis seetõttu et arendaja tõttu suubuvad meie kõigi ventilatsioonid ühiskoridori) asjadele kaasa siili :)

Mu kipsist rooside kohta seinal arvasid nad väljast vaadates, et need on minu kui suure loomasõbra puhul koera käpajäljed. Lisaks sain teada, et neid ruume esimesel korrusel, mida planeeriti mingile ravimifirmale kasutamiseks korda teha, hakkab kasutama hoopis mingi saiaküpsteja. Lisaks pidi kuskil keldris salatit hakitama. Apteek ja juuksur pidid ka täiesti töövalmid olema. Viimane pidi aga hirmus aeglane ja kallis olema, mistõttu juuksur kuskil uste vahel kõlkumas käib. Noh ja maja teises otsas müüakse hulgi küünlaid ja kunstlilli (tõlkes matusekaupade  pood). Igatahes saab meil siin põnev olema - nii ägedate naabritega saame igasugu naljadest jagu.

Avokaadovõi

Tegin Arteris ilmunud retsepti järgi just avokaadovõid. Sega omavahel saumikseriga toasoe või, 1 avokaado sisu, 2 küüslaugu küünt, igasugu maitserohelist (rohelist sibulat, peterselli, tilli) ja sidrunimahl (aitab hoida avokaado rohelist värvi). Sõin seda siin postitamise kõrvale nende fetajuustu leivakeste peale, mis naabrid eile külakostiks kaasa võtsid - maru hästi sobivad kokku. Tundub, et seda hõrgutist võib leida ka mu sünnipäevalaualt.

Porgandikook

Koostis:

4 muna

3,5 dl suhkrut

2 dl rapsiõli

300 g porgandit

4 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 tl soodat

2 tl kaneeli

Glasuur:

50 g sulatatud võid

200 g toorjuustu

5 dl tuhksuhkrut

2 tl vanillsuhkrut

Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Seda ettevaatlikult hulka õli ja peene riiviga riivitud porgandid. Sega omavahel kokku jahu, küpsetuspulber, sooda ja kaneel. Seda kuivained ettevaatlikult taignasse. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud kõrgete äärtega ahjuplaadile. Küpseta 170 kraadises ahjus 35-40 minutit. Kontrolli tikuga küpsust - kui tikk on kuiv, on kook valmis. Lase koogil jahtuda. Valmista glasuur segades sulatatud või toasooja toorjuustu ja suhkrutega. Määri glasuur jahtunud koogile.

Seda kooki said eile maitsta mu uued naabrid, sest eile oli mu kodus lahtiste uste päev.

Kipsist roosid

Alates ajast, kui ma musta lühtri oma söögitoa lakke sain, tekkis mõte seinale teha musta värvi muster. Vaatasin Värvikeskuses šabloone, millega saab seinale kujundeid värvida - eriti meeldis mulle luuderohu muster. Et aga mu soov oli seinale saada musta mustrit ja musta kontrastset värvi oleks hiljem hirmus vaev üle värvida, otsustasin kipsist kujude kasuks. Vormid, kips ja must akrüülvärv olid kõik olemas - ainult meisterdamise vaev. Esimesele pildile jäi lisaks värvitud ja värvimata kipsroosidele ka soolaleivapeo käigus jala kaotanud elevandi jalg :)

Veidi kipsi valamist, värvi, kahepoolset teipi ja seinale nad saidki.

Datlikook

Kui sulle tuuakse otse Egiptuse päikse alt selline vaagnatäis värskeid küpsenud datleid, siis ei jää muud üle kui sellest üks kooki vormida (kuigi ma ise suur datlisõber ei ole). Eks see oli ka datlite tooja kaval eesmärk. Valisin toidutarest ühe sellise retsepti, mille puhul ma ei peaks midagi erilist nagu (täisteranisujahu või kaerakliid) oma kappi juurde ostma, sest mulle ei meeldi kui kapis on asju, mida ei kasuta.

Keetsin kividest puhastatud datlid suhkru ja vähese veega pehmeks, lisasin margariini (panin poole vähem kui retsept ette nägi), lahti klopitud munad ja küpsetuspulbriga segatud jahu.

Lisaks leidus mu kapis kuivatatud mustikaid, mis tundusid magusate datlite vahele hästi sobivat. Jah, jahu panin ka näputäie rohkem kui retsept soovitas panna, võib olla mu klaas oli siis väiksem, aga taigen tundus liialt vedel.

Peale raputasin veel veidike kookoshelbeid, noh nii ilu ja lõhna pärast. Viskasin koogi ahju ja läksin koeraga õue mürama. Tagasi tulles tervitas mind juba kaugelt hea datlikoogi lõhn. Külalised said nüüd maiustama tulla :) Isegi mulle maitses, kuigi ma suur koogisõber ei ole :)

Soolaleiva pidu

Aitäh Teile kallid sõbrad!

Kodu

Minu kodu on mu kindlus. See on päris kindel. Sel aastal täitus minu kauaaegne unistus oma kodust. See tundub siiani nii uskumatu, et kipun vahepeal mõtlema, et see ei ole ilmsi. Eks selleks saigi koolis hästi õpitud, et oleks lõpuks amet ja töö, mis võimaldaks unistusi ellu viia. Kinnisvaraturu seis oli ka selline, et viimane aeg oli see samm ära teha. Käisin vaatamas kümneid kortereid, kuid mitte ükski ei tekitanud tunnet, et see on minu kodu. kuni ma lõpuks ta leidsin. Algul oli selle korteri miinuseks siseviimistluse puudumine, mistõttu ma jätsin ta oma huviorbiidilt välja. Sõbranna, kes mulle pangast laenuandmist vahendas, soovitas seda vaatama tulla. Kohapeal sai siseviimistluse miinusest väga suur pluss. Fantaasia hakkas tööle, et mis värvi toad ja kuhu midagi paneks. Otsustavaks sai projekt - no see on nii hea projektiga korter, et siia saan ma oma söögitoa nurga ja kui väga tahan, siis ka köögisaare. Siin on pildid sellest, milline oli mu kodukene enne ja milline peale viimistlust.

Terve jaanuar oli kõvasti asjaajamist - plaatide valimine, värvide proovimine, parketi otsingud, vannitoa mööbli otsingud, köögi tellimine ja eelkõige väga väga palju otsustamist seejuures - mis puidust uksed, kas üldse puidust, palju maksab, kas hinnast alla saab, mis värvi tahan vuugivahet (sõitsin selleks ekstra kohale et otsustada), mis puidust tulevad lävepakud, kas üldse lävepakke panna, kui lai leng, kui kõrgele lamp panna (sõitsin ka ekstra kohale) jne. Õnneks mul olid Kairi ja Veiko, kes samal ajal maja ehitavad ja oma tegemistega sama kaugel olid. Sain ukse mehele öelda, et palun sama profiiliga uks nagu Veikole sai, aga peitsi kood siis palun hoopis 020. Veebruari keskel sai siseviimistlus valmis.
Nüüdseks on nii, et köögimööbel on köögis olemas, aga esialgu veel pappkarpide sees :) Köögisegisti on ka veel vaja osta (juba välja vaadatud ja müüjaga kokkulepitud). Kolmapäeval tuleb meistrimees ja paneb köögi püsti. Järgmine nädal peaks ka duššiseinad üles seatama.

Uues kodus teed paljusid asju esimest korda - esimene hommikusöök, esimesed külalised, esimene kord kui lased kraanis sooja vett - igaüks omaette ime. Praegu peseb pesumasin esimest pesuhunnikut. Mina vaatan aknast välja lumesadu, kuulan muusikat ja koer noriseb akna all peale hommikust jalutuskäiku kott-toolil magada. Raadiost tuleb Roxette "Fading like a flower". Esimene nädalavahetus uues kodus hakkab läbi saama. Ees ootab uus nädal, mille lõpus on külla oodata palju toredaid sõpru ja perekonnaliikmeid. Mõlgutan kulinaarseid mõtteid.