27. päev - tähistamine

Jõululaud enne pere saabumist.

24. päev - loom(ad)

Mul on kodus kaks loomakest. Seetõttu ei valinud ma selle postituse jaoks neist kumbagi. Tihti istuvad nad tasakesi kõrvuti laua jalgade vahele pandud tekikesel kõrvuti.

21. päev - näota eneseportree

19. päev - midagi, mida ma tahan (väga)

See, mida ma tahan ja millele ma lausa iga päev mõtlen, on iseenesest väga lihtne. Samas sõltub see teistest inimestest ja see teeb asja veidi keerulisemaks, isegi üsna keeruliseks. Ma tahaks, et mu akna all kasvaks suvel roheline rohi ja talvel kataks maad valge lumi ning ma ei peaks kartma puhast voodipesu rõdul kuivatada. Mu akna all kasvaski roheline rohi kuni tulid uued naabrid, kes maa üles kaevasid ja nüüd hoiavad nad seal oma diiselmootoriga autot. Olen palunud neid korduvalt, et nad hoiaksid oma autot maja ees, kus on 19 parkimiskohta ja kunagi ruumipuudust ei ole. Nemad aga ütlevad, et nende auto on peent tehnikat niipalju täis, et nad ei julge maja ees hoida. Samas on seal aga kordades uhkemaid ja kallemaid autosid, millega ei ole midagi juhtunud ja porise ilmaga kannatab autot parklas hoida. Nii mõtlen ma sellele, et kas ma üldse saaksin midagi teha, et seda olukorda muuta. Seni pean leppima sellega, et mu rõdul on paks tolmukiht ja  linu ma päevaseks ajaks rõdule kuivama ei saa jätta.

14. päev - silm(ad)

Tahtsin pildile püüda küll mõlemad kassi silmad, aga kui ta otse mu poole vaatas, siis päike paistis talle otse silma ja ta silmad on alati veidi päiksekartlikud olnud. Siiski näeb aga sellelt üheltki silmalt, kui erilised on kasside silmad. Arvatakse, et nad on küllaltki väikse vaateväljaga, kuid see eest on selles selgelt nähtavas alas tema jaoks väga terav. See võimaldab neil pisikesi väledaid närilisi toiduks püüda.

12. päev - päikseloojang

Sel aastal ei ole väga päikselisi päevi olnud ega siis ka silmaga hästi nähtavaid päikseloojanguid. Kuni lõunani ei lubanud ka täna midagi erilist, aga 4 tundi enne kalendris olnud päikseloojangu aega, tuli päike välja. Täna läksin veidi varem koju, et saaks pildi tehtud. 

5. päev - peale pimeduse saabumist

Kui läheneda kaugelt mööda maanteed Tartule, siis on tihti ta kaugelt näha oranzikavalguse järgi. Selle värvuse Tartu kohal annab Luunja kasvuhoone, kust tulevad aasta ringi kurgid. Kuigi see asub mu kodust linnulennult üle 5 km, paistab see valgus pilvise ilma korral ka siia hästi ära.

4. päev - midagi rohelist

Midagi rohelist lööb mu jaoks silme ette midagi, mis toodab hapnikku ja millele annab rohelise värvuse klorofüll. Kuigi praegu on jaanuari algus ja ka õues võimalik rohelist muru pildistada, otsustasin siiski oma kodu kõige rohelisema tegelase pildile püüda. Noh teda ei pea õnneks isegi väga taga ajama, sest tääkliilia püsib üsna hästi mu magamistoas paigal. Vanal aastal pesin ta puhtaks ja sellest ajast on ka pilt.

Bambus seinale

Mu kodu seinad on suured ja lagedad. Koht, kuhu kunagi kamin peaks tulema, aga paistis mulle selline, et sinna võiks midagi joonistada. Veebis on küll palju kleepekaid müügil, mida saab kerge vaevaga seinale kleepida ja vajadusel maha võtta. Valisin aga hoopis teise tee - joonistan ise ja saan täpselt sellise nagu soovin. Akrüülvärvid ja pintslid on kunstikursusest ju olemas.

Alustasin 28. septembril, päeval, mil parvlaev Estonia hukust möödus 19 aastat. Leidsin veebist bambuse pildi, mille printisin kilele. Kile taha sättisin valguse (sellest ka alloleval videol tool ees). Proovisin LED-taskulambiga ja otsisin ema-isa juurest prožektori, aga kõige teravama ja tumedama kujutise andis seinale ikka telefoni välk, mille pidevaks töötamiseks tõmbasin taskulambi äppi. Selle abil saab välgu nii kauaks põlema panna kuni aku tühjaks saab.

Töö nägi välja selline, et tule põledes joonistasin kujutise piirjooned seinale, kui telefon laadis, siis värvisin seest ära ja andsin kuju. Samal ajal oli pilt ka laualambil olemas, et saaksin täpsemalt aru, kus mingi leht on. Esimeste lehtede värvimisel oli küll kahtlusi, et kas minusugune amatöörkunstnik ikka peaks just suvel ülevärvitud heledale kollasele seinale musta akrüüliga midagi sokerdama hakkama. Mida rohkem lehti seinale ilmus, seda enam veendusin, et tuleb jätkata. Aina paremaks läks, ei oleks isegi nii head efekti oodata osanud! Suurema osa pildist tegin valmis ühel nädalavahetusel. Vahepeal ostsin ühe sobivama pintsli siiski juurde ja siis sai juba 18. oktoobril kergema vaevaga pilti edasi teha. Ausalt öeldes on seal veel praegugi mõned pisidetailid lõpetamata, aga eks sellega jõuan puhkuse ajal tegeleda.

Väärtuslik toidulaud

Tänu Timothy Ferrisele, kes sõna otseses mõttes on enda peal üle 10 aasta erinevaid katseid teinud sh lasknud Aafrika "põrandaaluses" laboratooriumis enda lihastest proove võtta, sain ma nii mõnelegi inimese keha ja toitumisega seotud saladusele jälile. Ühe nädala katsetasin isegi ja jäin uskuma, asi tõesti töötab. Nüüdsest leiab minu külmkapist ja toidulaualt veidi teistsuguseid sööke.

Üheks õhtusöögiks oli nt praetud kana rinnafilee spinatilehtedel, kõrval riivitud porgand röstitud seemneseguga ja tšilliõliga. Isegi ninaots õhetas pärast selle söömist. Spinat on ainus köögivili, milles on nii magneesiumi, kaaliumi ja kui kaltsiumi, seega väga väärt toiduaine.

Kana ja riivitud porgandit jätkus ka järgmiseks õhtuks, kõrvale herneid ja kodujuustu, peale riivitud lepasuitsujuustu ja sinepiga maitsestatud maitsestamata jogurtit.

Parim hommikune ainevahetuse "käimatõmbaja" on muna, mille kõrvale lisaks kodujuustu, praetud vorsti, spinatilehti ja paprikat. Siin peaks veel ube või läätsi ka olema, siis oleks ideaalne.

 Loomaliha herneste ja ubadega, kõrvale riivitud porgandi-kaalika salat röstitud seemnete ja ikka tšilliõliga.

 Veel üks hommikusöök. Söök peab ju silmale ka ilus olema ja maitse seda enam hea olema.

Väärt toiduaineid on poes palju, aga igapäevaselt kiputakse just neid sööma, mis ei anna muud kui süsivesikuid. Ilusaid hommiku-, lõuna- ja õhtusööke. Selliseid, mis panevad silma särama ja panevad energia liikuma. Kel rohkem huvi, räägin rõõmuga :)

Bailey in B&W

Bailey

Laenasin sõprade käest korralikku välist päästikuga välku, välgu statiivi, hajutit ja 50mm fiksobjektiivi. Tegime Baileyga täna väikse fotoshooti. Tundub, et peab pika objektiivi 6 korda lühema vastu vahetama.

Talvekasukas männile

Alates ajast kui ma oma uude koju kolisin, mõlkus mu peas mõte, et mul võiks rõdu peal üks mänd olla. Et mu üks väga hea sõber ja reisikaaslane on aednik, siis tema aeda vaadates ja tema nõuandeid kuulates, sai selgeks, et see võiks olla musta männi väike vorm. Mändidega on mul kuidagi oma suhe. Märkamatult on mu kodus uksed ja aknalauad ning isegi vannitoa kapp männipuidust.

Vaatasin ühtesid ja teisi, kuni ühel päeval tõi see sama hea sõber mulle minu männi ladina keelse nimega Pinus Nigra "Helga". Terve suvi kasvas ta rõõmsalt, ajas uusi võrseid ja läks mu reisi ajal eriti roheliseks, sest noortest kasvudest ilmusid nähtavale okkad.

Nüüd aga on ilmad järjest jahedamad ning pidin mõtlema ka selle peale kuidas aidata oma okkalisel sõbral talv üle elada, juhuks kui peaks sama käre talv tulema nagu viimased kaks. Et emal-isal olid mõned puidujäägid keldris, rääkisin neile ideest. Andsin mõõdud ning varsti oligi kast valmis. Täna olles maganud kella 14ni, võtsin peale ärkamist kätte ja immutasin seda nii seest kui väljastpuidukaitsevahendiga.

Mõni tund hiljem peale koeraga jalutamist, tulin koju ja hakkasin penoplastiga kasti soojustama. Ehituspoes küll pakuti, et peno on koos paigaldusega töömehelt, siis ma viisakalt keeldusin selles öeldes, et aitäh ma saan ise hakkama.

 Valmis kast näeb välja nagu kookospähkel - väljast tumepruun koorik ja seest pehme valge.

 Et penoplasti oli veel järel ning kastis peale männi kasti proovimist ruumi veel oli, sai kast kaks kihti 2 cm penoplasti. Mänd sisse, männile pai ja tagasi rõdule oma kliimasse.

Nädal pildis

Sügisilmad toovad huvitavaid värve ja ilmaolusid

Bailey ajas suvekasuka maha

Suuzu läks peale pesu talvekorterisse ja saapad saavad muu hulgas ka pesu

Programm Bailey vormi (ise ka siis eks) kannab juba vilja, koer peale 1,5h jalutust ja pesu

Pimedad õhtud täidab ära käsitöö hobi, pildil tekk "puff quilt" tehnikas

Ikka need ettevalmistused...

Minu päevi täidavadki praegu igapäevatoimetuste kõrval vaiksed ettevalmistused reisiks. Vaiksed ettevalmistused ongi paisunud suureks, sest pühapäeva hommikul on väljasõit ja nii palju tundub veel teha olevat. Kui esmaspäeval oli mul veel tunne, et ma ei lähe mingile reisile, sest ma ei ole veel valmis, siis eile peale kohvriraami pealepanekut tekkis juba tunne, et nüüd võiks küll minna.

 

Eile käisin peale tööd kohvriraami ja kohvri alusplaadi ühendamiseks ekstra selleks tellitud alumiiniumist raamil järel. Õhtul peale üheksat hakkasime isaga sinna auke sisse puurima nii, et kõik klapiks - plaat kinnituks nii raami külge kui ka kohvri alusplaat sobiks sinna peale. Poole üheteistkümneks olid 8 auku puuritud. Koju jõudes viskasin kõik asjad nurka ja hakkasin kohe kohvri alusplaati selle plaadi külge kinnitama. Nii huvitav ju, mulle on alati meeldinud peale mööbli ostmist seda kodus kokku nikerdada, nagu puzzle kokkupanek või mudellennuki liimimine.

Täna lõuna ajal käisin Würthis ja sain sealt täpselt need poldid, mutrid ja seibid, mida mul vaja oli, et plaat raami külge kinnitada. Ega ei anna ju õhtuni nii kiire asjaga oodata, kähku raam peale panna ja vaadata, kuidas asi välja näeb.

 

Seda tegevust saadavad taustal Bailey ja kass, kelle indiaaninimi võiks olla "Kass kes kõnnib nagu elevant", kes püherdas ennast seal samas kõrval suvegarderoobi täiendamise mõttes tolmuseks.

Selline ta siis saigi.

Veel jääb kohvri piduritulede juhtmed ühendada pidurituledega ja õli vahetada, aga seda teen homme õhtul, sest praegu tahab koer jalutama minna.

Väligaraaž

Suviti teevad inimesed, kel väliköök, süüa võimalikult palju justnimelt seal. Mul välikööki ei ole, mul on hoopis väligaraaž. Iga väikest ilusat asja oma elus püüan hinnata seda endale teadvustades. Väligaraaž on mõnus koht.

Õhtuti paistab sinna loojuv päike, kuid ometi on ta teiste silme eest varjatud. Garaaži serva palistavad rododendronid, kadakad ja elupuud. Seal saab vaikselt oma uue SMASHilt võidetud tööriistaga nokitseda ja näiteks täna timmisin suunatule ühenduse.

Sealt ei puudu ka ketiõli, mida ikka tihti vaja keti eluea pikendamiseks lisada. Omaarust panen seda päris tihti, aga ikka saan kommentaare, et "Kuule tüdruk, su ratta kett on kuiv!" Avastasin eile, et olen kogemata sel aastal juba 6200 km läbi sõitnud. Ju siis pean ikka tihemini õlitama, kui ise ka ei märka kui palju ma läbi sõidan. Kui kõik ootuspäraselt läheb, siis tuleb puhkuse ajal 6500 km veel juurde ;)

Seda kõike vaatavad hoolikalt pealt kvaliteedi järelevalveametnikud Bailey (töö üldist käiku)...

ja veidi põhjalikumalt (loe: põhja alt) Suusi :)

Kui ülehomme head ilma on, vajab kett veidi pingutamist, bensupaagi klapi tahaks ka korra veel põhjalikumalt üle vaadata, lisaks peaks kohe-kohe saabuma piduriklotsid, mis ka vaja alla panna. Kui karbusside puhastamise manuaali järgi selgeks saan, siis teen ehk sellegagi algust ;) Seega kasutan väligaraaži intensiivselt.

Bailey

Pesto, veiseliha ja abimees

Suure Itaalia köögi fännina, on täitsa kummaline kuidas ma ei olnud siiani pestoga sõbraks saanud. Otsustasin ükspäev suures kokkamishoos pesto tegemise ette võtta. Kodus oli olemas küüslauk, oliiviõli ja sool ning poest tõin koju basiiliku ja piiniaseemned. Röstisin viimaseid kergelt pannil, panin kõik köögikombaini ja oligi hetke pärast pesto olemas. Sellest, kuidas pestot täpsemalt teha, võib lugeda Merilini blogist.

Pestot võib kasutada väga erinevail viisil - keedetud pasta peale, kastmetesse jne. Suure saiasõbrana meeldib mulle pestot saiale määrida, peale juustu raputada ja lasta juustul ahjus ära sulada.

Ükspäev tegin veiseliha. Võtsin kätte oma lemmikkokaraamatu ja tegin sealt veiseliha ürtidega. Kõrvale keetsin brokolit. Veiseliha pruunistad pannil kahelt poolt pruuniks ja siis paned ta oliiviõlist, soolast, küüslaugust ja ürtidest kokkusegatud vaagnale marineeruma.

Alates laupäevaston minul kokkamine lihtsam. Juba 2 aastat unistasin köögis vajalikust abimehest. Unistuseks see siiani jäigi, sest poest seda abimeest juba naljalt ei leia. Hea sõber tuli laupäeval maratonile ja kaasas see tal oligi. Lasi mu jaoks ekstra teha kokaraamatu hoidja :) On ikka sõber eks :) Aitäh Sulle, Andres!