30. päev - eneseportree

29. päev - must-valge

Kolme hooaja tsiklisõidu riided.

28. päev - lilled

Ema ratsuritäht õitsemas.

27. päev - tähistamine

Jõululaud enne pere saabumist.

26. päev - lähivõte

Selle pildi tegin siis kui käisin eelmisel nädalavahetusel külas Marise ja Raini juures maal. Kui ma pühapäeva lõuna ajal sealt tagasi tulin, mõtlesin veel tükk aega nende ja selle koha peale. Ma olen ammu unistanud, et mul võiksid sellised sõbrad olla, kelle juurde saaks maale külla minna.

Laupäeva hommikul pakkisin asjad kokku, hüüdsin koera kaasa ja juba 30 minuti pärast tervitas Maris meid nende maja juures. Lumi on maas ja puud on härmas, see on kõige mõnusam aeg, mil maal olla - väljas on kõik valge, taevas läheb õhtuhämaruses roosaks, aga toad on soojad. Nende maja on veel eriti soe, mitte temperatuuri pärast, vaid nende inimeste pärast seal toas. Tegime väikse ringkäigu majas ja see, et nadon pingutanud plaanides ja ideid teostades, on kaugele paista. Alates sellest, kus maja asub, mis värvi ta väljast on, kuidas ta vana kivimüüridega kõrvalmajaga kokku läheb, milline on siseviimistlus - kõik on omavahel kooskõlas. Läksime esialgu minu koeraga heinamaadele ja metsaveertesse jalutama. Sealt saingi allpool oleva pildi. Iga kõrrekese otsas oli pisike jäälillede tupsukene. Peale jalutuskäiku tegid nad lõhepastat ja muid hõrgutisi, mul ei lubatud muud teha kui köögis seda mõnusat atmosfääri koos pisikese klaasi veini ja kohviga nautida. Peale õhtusööki käisime veel teise koeraga jalutamas (mõlemad koerad koos hästi ei saanud jalutada). Kui tagasi jõudsime, oli juba pisut hämardunud, kuid maja akendest paistis juba kaugele üle järve sooja valgust. Maja juurde jõudes, paistis suurest köögiaknast, kuidas Rain köögis askeldas. Meie läksime otsejoones sauna. Peale pisikest leiliviskamist, läksime basseini äärde ja seal oli puuviljavaagen koos Mohito-kokteilidega. Mu koer oli ka koos meiega basseini ääres ja tema nägi basseini esimest korda elus. Kui ise ujusime, siis tuli veekoera kõvasti tagasi hoida, et ta ka sisse ei hüppaks. Ka siis kui basseini ääres kokteile ja puuvilju nautisime, ohkas koer vee ääres ja jäi lõpuks sinna serva äärde unistades lamama. Veidi mängisid lapsed veel Rainiga kaarte ja olimegi puhkepäevast väsinud.

Järgmisel hommikul ärkanuna läksin alla, kus Marisel oli juba pannkoogitaigen ja kohvi valmis. Peale hommikusööki tuli Rain meie fotoretkele kaasa ja siis saime mõlema koeraga koos minna. Jälle ainult ilusad lumised vaated ja mõnus olemine. See kõik on mõnus ainult seetõttu, et nad on armsad inimesed, avar ja ilusa maja on ainult boonus.

25. päev - võõrad

Õhtuti võib Tamme staadionil prožektori valguses näha lapsi jalgpalli mängimas, eri võistkondadel erinevat värvi riided seljas.

24. päev - loom(ad)

Mul on kodus kaks loomakest. Seetõttu ei valinud ma selle postituse jaoks neist kumbagi. Tihti istuvad nad tasakesi kõrvuti laua jalgade vahele pandud tekikesel kõrvuti.

23. päev - muster

Enne jõule sain valmis Haapsalu salli mustriga kleidiga.

22. päev - inspiratsioon

Kogu oma inspiratsiooni ammutan Pinterestist, kuhu inimesed panevad justkui silte endale meeldivatest asjadest knopkaga tahvlile.

21. päev - näota eneseportree

20. päev - minu kotis...

...on rahakott, võtmekimp, auto võti, laadija adapter ja hügieeniline huulepulk, mida ma eriti ei kasuta. Lisaks on seal ka telefon, aga see tegi selle pildi ja seetõttu pildile ei mahtunud. Ka on seal peegel, mille kalli sõbranna Merlini vend oma pulmareisilt kaasa tõi tänutäheks selle eest, et pulmapidu korraldada aitasin ja sinna ühe musta Suzuki piltidele aksessuaariks kaasa tõin. Venna antud Samsungi logoga pastakas on nii veereva kirjaga, et tihti "unustavad" inimesed selle peale kirjutamist enda kätte. See roheline lõngatuts on kotis juhuks kui peaksin Tallinna sattuma ja lõngapood peaks veel avatud olema.

19. päev - midagi, mida ma tahan (väga)

See, mida ma tahan ja millele ma lausa iga päev mõtlen, on iseenesest väga lihtne. Samas sõltub see teistest inimestest ja see teeb asja veidi keerulisemaks, isegi üsna keeruliseks. Ma tahaks, et mu akna all kasvaks suvel roheline rohi ja talvel kataks maad valge lumi ning ma ei peaks kartma puhast voodipesu rõdul kuivatada. Mu akna all kasvaski roheline rohi kuni tulid uued naabrid, kes maa üles kaevasid ja nüüd hoiavad nad seal oma diiselmootoriga autot. Olen palunud neid korduvalt, et nad hoiaksid oma autot maja ees, kus on 19 parkimiskohta ja kunagi ruumipuudust ei ole. Nemad aga ütlevad, et nende auto on peent tehnikat niipalju täis, et nad ei julge maja ees hoida. Samas on seal aga kordades uhkemaid ja kallemaid autosid, millega ei ole midagi juhtunud ja porise ilmaga kannatab autot parklas hoida. Nii mõtlen ma sellele, et kas ma üldse saaksin midagi teha, et seda olukorda muuta. Seni pean leppima sellega, et mu rõdul on paks tolmukiht ja  linu ma päevaseks ajaks rõdule kuivama ei saa jätta.

18. päev - minu kingad

Ühed mugavad kingad ootavad juba pikisilmi suve, aga nüüd tuli hoopis talv ja lumi sadas maha. Kingad peavad veel ootama.

17. päev - tehnoloogia

Venna arvutil on huvitav sisu ja lausa 12 komponenti. Eriti vinge on videokaart (see, millel on roheline tekst peal). Täna on minu emapoolse vanaisa 100. sünniaastapäev, kuid tema ei jõudnud arvutite ja interneti Eestisse jõudmist kahjuks näha.

16. päev - hea tava

Peaaegu ülikooli lõpuni elasin vanemate juures. Et ma õnneks elan nendega endiselt samas linnas, käin ma neil tihti külas. Viimasel ajal olen püüdnud neid mõnikord üllatada sellega, et teen neile midagi erilist süüa. Täna mul aga ei õnnestunud enne ema nende juurde jõuda, vaid hoopis nemad tegid üllatuse, et on juba kodus ja söök soojas. Tegin 1978. aastal ema ja isa pulmaks kingitud Volta vahvlimasinaga hunniku vahvleid, sest pikalt tööreisil olnud vennake oli ka tulemas.

15. päev - siluett

Bailey on nii must, et enamasti paistab ta meie ilmadega pea kõikidel piltidel nagu siluett.

P.S. tänasega pooled pildid avaldatud!

14. päev - silm(ad)

Tahtsin pildile püüda küll mõlemad kassi silmad, aga kui ta otse mu poole vaatas, siis päike paistis talle otse silma ja ta silmad on alati veidi päiksekartlikud olnud. Siiski näeb aga sellelt üheltki silmalt, kui erilised on kasside silmad. Arvatakse, et nad on küllaltki väikse vaateväljaga, kuid see eest on selles selgelt nähtavas alas tema jaoks väga terav. See võimaldab neil pisikesi väledaid närilisi toiduks püüda.

13. päev - ei suuda elada ilma

Algul tundus see raske teema - mul ei ole ju midagi otseselt puudu. Kuni mulle tuli pähe, et mul on tõesti midagi ilma milleta ma jääksin oma elus teatud asjadest ilma. Näiteks kinno või teatrisse minnes jääksin enamuses elamusest ilma. Ühtegi tuttavat ei tunneks kaugelt ära ja võiks sõpradest nii ilma jääda kui ei tea. Pimedas autoga sõitma minnes võiks aga lausa eluohtlik olla ilma nendeta ehk ei suuda elada ilma prillideta.

12. päev - päikseloojang

Sel aastal ei ole väga päikselisi päevi olnud ega siis ka silmaga hästi nähtavaid päikseloojanguid. Kuni lõunani ei lubanud ka täna midagi erilist, aga 4 tundi enne kalendris olnud päikseloojangu aega, tuli päike välja. Täna läksin veidi varem koju, et saaks pildi tehtud. 

11. päev - midagi sinist

10. päev - lapsepõlvemälestus

Väiksena olin tihti vanaema hoida. Vanaema elas siis Ulilas. Seal oli suur maja, koos laudaga. Majas oli minu mäletamist mööda kolm suur tuba ja nende keskel suur köök. mäletan kuidas õhtupäike läbi vanaema toa köögipõrandale paistis. Laudas elasid meil lehmad, lambad, kanad ja kuked, kuudis elas kollast värvi segavereline koer Landu. Kui lammastel olid uted, küsisin vanaema käest kas ma võin laudas magada. Vanaema ütles toimetuste kõrvalt "Jajah!" ning kui õhtul magamamineku aeg oli, ei suutnud ta mind kuskilt leida kuni ta lõpuks mind laudast lammaste sõimest heinte seest leidis. Päeval sidusin aga uted omavahel nööripidi kokku, et nad kaotsi ei läheks.

Mäletan, et igatsesin kohutavalt ema ja isa, eks kõik lapsed igatsevad. Käisin tee otsast piimapuki otsast istumas, et äkki tulevad mind vaatama. Enamasti siis väsisin ootamisest ja tulin koju tagasi. Ükskord otsustasin koju minna ning hakkasin suure soo poole minema, ei oska isegi arvata, et miks ma just sealt kaudu tahtsin minna. Ise vedasin enda järel suur lumelabidat, kuigi oli suvi. Et aga kraav soo servas vastu tuli ning see oli pilgeni vett täis, läksin ikka tagasi vanaema ja vanaisa juurde. Kui tagasi õuele jõudsin, ronis vanaisa parajasti just kaevust välja, kust ta mind otsimas käis. Kohutav, mida nad tunda võisid.

Suure vahtra otsas oli kiik, kus sai kiikuda ja sooja porgandipirukat süüa. Samas kõrval maja seina ääres kasvasid kibuvitsad.

Ükskord aitasin vanaemal midagi põllul hanguga teha, kui töö sai lõpetatud, lõi vanaema hangu maasse. Nii ka mina, ainult, et varvas jäi alla. Vanaema imes kohe mustuse välja, et ma mingit põletikku ei saaks ja varvas paranes üsna pea ilusti ära.

Meie lähedal elasid naabrid, keda vanaema pidas varasteks, aga pidas ta kõiki naabreid, kelle läheduses ta elas. Kuigi ma ema ja isa väga igatsesin, olid need toredad suved ja palju armsaid mälestusi.

Täna käisin seal maja juures kuni majast üks mees välja tuli. Et tal ikka südamerahu alles jääks, läksin ta juurde ja ütlesin ka põhjuse, miks seal ringi luusisin.

9. päev - keegi, keda sa armastad

8. päev - rutiin

Kui oleks leidnud jõhvikaid, oleks neist pilti teinud, sest nad sisaldavad südamele head ainet rutiini. Igapäevane rutiin juba üle 9 aasta on koeraga õues käia, aga idee punnitavast koogus seljaga koerast vist ei ole päris see. Juba üle aasta aga on mul  rutiin, mida püüan vältida, aga ikka astun enda kodu juures olevasse pagarisse sisse.

7. päev - muutused tulekul

Mäletan, et kui ma väike olin, oli Tartu Kaubamaja ainuke suur ostukeskus Tartus. Uksest sisse minnes oli suur koduelektroonika osakond, sealt edasi kaubamaja taga paremas tiivas minu lemmikosakond fototarveteks. Sealt ostsid ema ja isa mu 10. sünnipäevaks mu esimese fotoka Smena. Lisaks oli vaja sealt ka kogu laborivarustust, millega saunalinaga vooderdatud vannitoa ukse taga pilte ilmutada.
Selle kuu lõpus lammutatakse see hoone maha.

6. paev / kinnisidee

See lihtsalt kaib nii ja jutul lopp! *tapitahed said otsa*

5. päev - peale pimeduse saabumist

Kui läheneda kaugelt mööda maanteed Tartule, siis on tihti ta kaugelt näha oranzikavalguse järgi. Selle värvuse Tartu kohal annab Luunja kasvuhoone, kust tulevad aasta ringi kurgid. Kuigi see asub mu kodust linnulennult üle 5 km, paistab see valgus pilvise ilma korral ka siia hästi ära.

4. päev - midagi rohelist

Midagi rohelist lööb mu jaoks silme ette midagi, mis toodab hapnikku ja millele annab rohelise värvuse klorofüll. Kuigi praegu on jaanuari algus ja ka õues võimalik rohelist muru pildistada, otsustasin siiski oma kodu kõige rohelisema tegelase pildile püüda. Noh teda ei pea õnneks isegi väga taga ajama, sest tääkliilia püsib üsna hästi mu magamistoas paigal. Vanal aastal pesin ta puhtaks ja sellest ajast on ka pilt.

3. päev - pilved

Täna oli selline ilm, et kogu taevas oli ühtlaselt pilvedega kaetud. Tegin pildi hetkel väga suure tähelepanu all olevatest rongidest.

2. päev - mida ma kandsin täna

Täna kandsin pühade ajal õmmeldud pluusi ja teksasid.

1. päev - eneseportree

Fotoväljakutse

Head uut aastat!

Uut aastat alustan 30 päevase fotoväljakutsega, kus igal päeval tuleb teha etteantud teemal foto. Et asi põnevam oleks, teeme seda koos töökaaslasega, kel eelmisel aastal seljataga fotokursused. Teemad on järgmised: