Silmadele pai

Silmade abil tajume maailmas kiirust, kaugust, värve, teiste inimeste emotsioone ehk silmad muudavad meie elu tõeliselt elamisväärseks. Keegi meist ei taha halvasti näha või kõige halvemal juhul pime olla.

Keskkooli ajal kui mu pinginaaber avastas, et ma tahvlile kirjutatut tahvli asemel tema vihikust  maha kirjutan, soovitas ta mul silmaarsti juurde minna. Esimesed prillid määrati -0,5. Alates sellest ajast on mu silmanägemine jäänud järjest kehvemaks tipnedes prillidega, mida mõõdetakse suuruses -2,75. See pole otseselt midagi hullu võrreldes -8, aga hämaras ja pimedas ilma prillideta autoga sõites hüüaks õnnetus tulles.

Selle aasta sügisel aga käisin pikka aega ilma mitu aastat tagasi määratud prillideta. Kui mulle hakkasid aegajalt ninale visatud prillide peale silmad valutama, läksin uuesti silmi kontrollima. Eks tegelikult tahtsin uusi moekaid prille ju ka saada. Mis aga selgus oli see, et mu mõlemad silmad olid vahepeal muutunud paremaks. Mis selle põhjustada võis? Jah, võimalik, et vanuse suurenedes muutub silma kuju ja miinus (ei näe kaugele) asendub vaikselt plussiga (ei näe lähedalt). Jah, võimalik, et kui prillid määrati, olid silmad väsinud ja määrati veidi liiga kanged. Vanust ma vaidlustada ei saa (see ju passis kirjas), küll aga saaks vaidlustada seda, kas silmad suudaksid aastaid kannatada kangeid prille ja selle juures isegi paremaks muutuda lausa 0,75 võrra. Aga mida ma selle viimase aasta jooksul oma toitumises muutnud olen? Päris palju. Mis seal imestada kui ma isegi imestasin aastaid, et kuidas keha ikka vastu peab ühekülgsele toitumisele - sellele kui üldse ei jälgita mida süüakse ja kas sellele mikrotoitainete seisukohast ka väärtust on. Mäletan selgelt keskkooli ajast kui meie perel rahaliselt väga laiata polnud, siis oli põhiline söök keedu ja praekartul. Kuigi kartul on rikas foolhappe allikas, siis sealt ikka kõike keha jaoks vajalikku ikka kätte ei saa. Meie kehad on aga loodud meid kaitsma ehk seal on suured allikad ja keha kohaneb vastavalt sellele mida saada on. Mineraalainete puudusel võetakse need keha kõige mineraaliderohkematest kohtadest ehk luudest.  See võtab ikka aastaid, et lõpuks sealt mineraalide "laenamine" tunda annaks. Aga lõpuks ta siiski annab.

Et ma siiani ei ole tahtnud, vastupidiselt üldlevinud meetodile oma silmanägemise parandamiseks laserlõikust ette võtta, otsustasin natuke endale selgemaks teha, et mida mu silmad minult vajavad. Siin on lühike kokkuvõte sellest, mis ma leidnud olen.

Silmanärvi ehk kollatähni degeneratsiooni ehk kärbumise vastu (põhjustab lühinägelikkust) aitavad beeta-karoteen kombineerituna tsingi, C- ja E-vitamiiniga, bioflavonoidid, luteiin ja karotenoidid, omega-3-rasvhapped, seleen kombineerituna karotenoidide, C- ja E-vitamiiniga ja D-vitamiin.

Silma läätse läbipaistvuse muutumise vastu võivad abiks olla bioflavonoidid, luteiin ja karotenoidid ning C-vitamiin.

Kuiva silma sündroomi osas võib abi olla omega-3-rasvhapetest ja A-vitamiinist. A-vitamiinist kombineerituna tsingiga võib abi olla ka kanapimeduse puhul (halb nägemine pimedas).

Et seda kõike inimkeelsemaks ja praktilisemaks tõlgendada, peaks menüüs leiduma järgmisi toiduaineid: spinat, rabarber, brokkoli, paprika, suvikõrvits, maasikad, apelsin, kiivi, lõhe, krevetid, krabiliha,  veiseliha, muna, või, parapähklid, pruun riis,  pistaatsiapähklid, kreeka pähklid, mandlid, päevalilleseemned ja metspähklid.

Mis minu silmadele võis hästi mõjuda, on omega-3-rasvhapped ja D-vitamiin, mida olen tarvitanud iga päev vastavalt päevasele ettenähtud normile. Minu ostunimekirja lisandusid mõned pähklid ja eriti jäid silma jälle parapähklid ja neis sisalduv seleen, mis on ka südame tervisele õiges koguses väga hea.

Ma ei ole arst ning siinkohal toodud informatsiooni kasutagu igaüks omal vastutusel. Saamaks täit ülevaadet oma tervisest, külastage oma perearsti või laske teha uuringuid Synlabis. 

Ülekaalulised alatoitumuses inimesed

Tänapäeva ühiskonnas kipuvad inimesed olema ülekaalulised ja alatoitumuses. Te küsite kuidas see on võimalik? See on väga lihtne. Meie toit sisaldab makrotoitaineid - valke, rasvu ja süsivesikuid, millest saame kaloreid, mikrotoitaineid ehk vitamiine, mineraalaineid ning aminohappeid. Inimestel kipub olema järjest vähem aega valida endale õigeid toiduaineid ja nendest süüa teha ning järjest rohkem kättesaadav on töödeldud valmistoit. Ja isegi kui me valmistaks endale võimalikult parimast toorainest süüa, siis see kipub sisaldama nii vähe mikrotoitaineid, et sellest piisava koguse kättesaamiseks ja samal ajal makrotoitainetest ülekaaluliseks muutumist vältimaks peaksime olema profisportlased.

Seega tuleks piisava koguse mikrotoitainete kättesaamiseks teha endale selgeks, mis mida sisaldab, mille jaoks miski hea on, et saada võimalikult väiksest makrotoitainetekogusest kätte võimalikult suur mikrotoitainete hulk. Mõõdukat liikumist seejuures unustamata.

Pean tunnistama, et eelmiste jõulude ajal koos sõbrannadega tehtud jõulureisi ajal Saksamaale, Austriasse ja Itaaliasse veetsime mitu pikka päeva üksteisega koos. Üks neist sõbrannadest on minu mäletamist mööda juba mu ülikooliajast saadik uurinud ja endale keha füsioloogiat, vitamiine ja mineraalaineid selgeks teinud. Ta kirjutab ka fitness.ee foorumi tarbeks erinevaid artikleid ehk ta on sellel alal tõenäoliselt Eesti üks parimaid. Enamiku inimestega õigest toitumisest rääkides kohtab tihti suhtumist, et see kõik on ju nii keeruline ja ainetel on koosmõjud ja pealegi arvatakse ennast söömas  tervisklikult. Me koos aga arutasime selle reisi jooksul kõikvõimalike sümptomite ja ainete mõjusid nii, et mõni hommik ärkasime üles ja valasime teise sõbrannaga ta küsimuste laviiniga üle. Kui keegi oleks meid kõrvalt näinud, oleks võinud arvata, et tegemist on ülekaaluliste, liigese- ja südamehädade käes vaevlevate kiilaspäisuse ja liigse karvakasvu käes vaevlevate ebarditega. Tahtmine teada saada aga kuidas inimene töötab, on nii põnev.

Jah, ongi keeruline ja päris tülikas endale selgeks teha, aga ka iga väike samm teadmiste poole aitab eesmärgile lähemale. Kas pole irooniline, et koolis peame tuupima matemaatikat ja füüsikat, aga täiskasvanuks saades puuduvad meil teadmised, kuidas oma kehale õiget kütust anda nii, et ta meid kaua läbi elu sõidutaks. Oma bensiinimootoriga autole me ei taha ju diiselkütust paaki panna? Inimesed arvavad, et kui ollakse paks, siis tuleb söömisest loobuda, aga siis jääme ju kogu rakutoidust ilma. Meie kehad vajavad rakutasandil süüa, ärme jäta neid nälga.

Mis aga mind on ajendanud endale neid asju selgemaks tegema? Eks ikka häda aja härja kaevu. Peale pikaajalist ravimata mandlipõletikku ja sellele järgnenud südamelihastepõletikku kombineerituna ohtra trenniga, lõppes see mu jaoks südamelihase kahjustusega. Et arstid aitavad saadaolevate ravimitega ainult südamelihast nö "pehmeks" teha ja täielikku paranemislootust ei antud, siis ei jäänud muud üle kui oma tervis enda kätte haarata. Et neist vähestest teadmistest, mis ma kogunud olen, võib alustuseks nii mõnelgi abiks olla, siis ma mõtlesin oma märkmed edaspidi siinkohas ka kirja panna.