Eile hommikul käsutati mind autosse ja viidi linnast välja. Kuskile maale, kus ma olen ka varem käinud. Näiteks jaanipäeva ajalgi olin seal. See on selles mõttes hea koht, et seal võib alati vabalt maad kaevata ja heina süüa niipalju kui hing ihkab. Hamba alla satuvad ka puuroikad, ehitusklotsid, betoonitükid, kivid ja vahetevaher saab isegi aerocit närida. Eile käisime ka lähedal asuvas järves ujumas, kust ma sain endale saba alla ühe kaani kinni. Kui tagasi oma maakohta jõudsime, siis ma järsku vaatasin, et mis asi see seal maas sipleb. Perenaine kahjuks ei lubanud mul kaaniga mängida, ütles, et "Võtab sul veel ninast kinni!".
Täna hommikul läksime rulluisutama. Mina küll pidin elu eest jooksma, et järele jõuda ja nii palav oli ka veel. Perenaine siis veel lisaks koguaeg pahandas minuga, et ma seal ei suutnud joosta kust ta tahtis, küll ma olin liiga ees ja siis liiga taga või tema rulluiskudel liiga lähedal. Ükskord ta sõitis mul küll üle varba nii, et see pärast verine oli! Pärast rullitamas käimist käisin jälle samas järves ujumas, kus eilegi. Täna kaan mind kätte ei saanud! Siis läksime jälle sinna heasse kohta kus saab kaevata, liiva sees püherdada ja pangest külma vett juua. Näiteks jaanipäeva ajal tegin ma väikse uinaku juba siis kui veel valge oli:
Pildi autor: Kairi Leppik
Nüüd olen kodus. Sõin ära ühe kondi, viskasin külje maha ja norisen mõnusalt magada.