Kuna Cookiet ei saa üksi koju jätta, kuid seda siiski aegajalt tegema peab, on selleks puhuks soovitatud kasutada puuri - koer on piiritletud alal ning ta ei saa metallpuuris suuremat kahju ei endale ega elamisele teha. Nii sai ka Cookie endale suure uhke ja kalli puuri - parima mis turul pakkuda. Selleks, et koer enne puuri jätmist sellega ka harjunud oleks, sai teda isegi niipalju harjutatud, et ta ise puuri ronis ja maiustust seal rõõmsalt ootas. Ühel päeval näitas oma kiindumust puuri suhtes isegi üles nii, et limpsis seda nagu jäätist :)
Siinkohal aga pean peatuma ja ütlema, et seda looma koos oma üksindusahistusega ei pea ka puur. Ühel päeval pidi peremees kodust tunniks lahkuma, ma rõhutan 1 tunniks. Enne seda pani ta koerale kenasti puuri pehme aseme alla ja fliisist katte puurile peale (ikkagi urukoera segu), et koeral olemist igati mugavaks teha.
Tagasi koju naastes ootas ees vaatepilt, millise peale hakkad paratamatult mõtlema, et see ei ole koer vaid kurat ise. See pesa, mis talle eelmisest kodust kaasa anti ja mille peal ta igal öösel maganud oli ja mis peaks ihule ja hingele väga armas olema, oli rebitud miljoniks tükiks. Kate, mis koera üksi jättes oli puuri peal, oli igast puuri võimalikust võrest läbi tõmmatud selliselt, et puuri seest vaadates oli seal nagu fliisist siil. Tema puuri ei taipanud keegi panna ka seinast ja muudest esemetest ohutusse kaugusse - ta oli kätte saanud teksapüksi sääre, mis oli terve sääre ulatuses puuris. Kõik see oli vürtsitatud ja mäkerdatud millegi vedela ja "lõhnavaga", mis kaasneb alati üksi jätmisega ning mille produkte jätkub tal väikse koera kohta veel mitmesse kohta. Kõige selle keskel sellise näoga "mina ei tea kes nii tegi":
Siinkohal aga pean peatuma ja ütlema, et seda looma koos oma üksindusahistusega ei pea ka puur. Ühel päeval pidi peremees kodust tunniks lahkuma, ma rõhutan 1 tunniks. Enne seda pani ta koerale kenasti puuri pehme aseme alla ja fliisist katte puurile peale (ikkagi urukoera segu), et koeral olemist igati mugavaks teha.
Tagasi koju naastes ootas ees vaatepilt, millise peale hakkad paratamatult mõtlema, et see ei ole koer vaid kurat ise. See pesa, mis talle eelmisest kodust kaasa anti ja mille peal ta igal öösel maganud oli ja mis peaks ihule ja hingele väga armas olema, oli rebitud miljoniks tükiks. Kate, mis koera üksi jättes oli puuri peal, oli igast puuri võimalikust võrest läbi tõmmatud selliselt, et puuri seest vaadates oli seal nagu fliisist siil. Tema puuri ei taipanud keegi panna ka seinast ja muudest esemetest ohutusse kaugusse - ta oli kätte saanud teksapüksi sääre, mis oli terve sääre ulatuses puuris. Kõik see oli vürtsitatud ja mäkerdatud millegi vedela ja "lõhnavaga", mis kaasneb alati üksi jätmisega ning mille produkte jätkub tal väikse koera kohta veel mitmesse kohta. Kõige selle keskel sellise näoga "mina ei tea kes nii tegi":
No comments:
Post a Comment