Täna oli selline hommik, kus tekkis algul kahtlus oma võimetest numbreid tunda. Hommiku edenedes aga tekkis hoopis kindel arvamus, et töökoha telefonijaamaga on mingi jama.
Algas kõik sellest kui otsisin internetist välja loomakliiniku numbri ja proovisin arsti kätte saada, kes koera rohtude jaoks retspeti väljastaks. Telefonist kostus vastu meeshääl, kes teatas rõõmsalt: "Keskkonnainspektsioon!". Ma ei osanud selle peale muud vastata kui tema sõnu mõtlikult korrata. Siis kogusin ennast ja teatasin selge ja valju häälega, et ma ei soovinud neile helistada. Kohe vaatasin ka järele, et mis number see siis olla sai nii sarnane. Leidsin ühe numbri, mille valimisel oleksin pidanud tegema kaks viga. Tundus uskumatu, sest valin kliiniku numbrit iga kuu ja see on mul isegi peas, lihtsalt igaksjuhuks otsin kõrvale.
Teine juhtum samast hommikust. Mu kasutuses olevat telefoninumbrit kasutab lisaks minule veel 4 inimest. Võtan telefonitoru, et kolleegile auditi asjus helistada, aga telefonil tooni ei ole. Vaatan ringi... keegi telefoni käes ei hoia... Järsku kuulen torust õrna meeshäält: "hallloooo..." Panin toru ruttu hargile!!!
Poole tunni pärast helistab järgmine kolleeg: "Eee, ma ei tahtnud sulle helistada..." Küsisin täpsustuseks üle, et kas ta ei tahtnud kohe mitte kedagi meie osakonnast, sest ma "noppisin" bossi teelfonile tulnud kõne. Saanud eitava vastuse vahetasime viisakustervitusi ja lõpetasime kõne.
No comments:
Post a Comment