Lihtne kaal

Sõbrad kinkisid sünnipäevaks kinkekaardi. Et tõelisel daamil ikka võiks oma kehakaalust aimu olla, plaanisin kinkekaardi just kaalu vastu vahetada. Mis aga välja tuli, siis valiku tegemine ei ole nii kerge.

Esiteks pead vaatama kas soovid eriliste funktsioonidega kaalu: näiteks on olemas kaalud, mis mõõdavad lisaks kehakaalule ka lihase ja rasva protsenti kehamassist, hoiavad seda igaühe personaalse profiili juures mälus ning näitavad veel sedagi, mis eelmise korraga võrreldes muutnud on.

Siis peab see kaal ju välimuse pooles sulle meeldima. Naiseliku disainiga kaalud (loe: millised naised ostaksid):

Ma oleks ostnud selle, kui see oleks müügil olnud. Ikkagi nii ilus ju :)

 Ja milliseid mehed disaini poolest oma kodudes on nõus nägema:

Siis on erineva disainiga köögikaalud:

 

Siis on veel "kiiksuga" ehk üle vindi keeratud disainiga kaalud:

See tundub päris mugav kaal olevat, ehk annab soojagi :)

Minu valituks osutus lihtsa disainiga ainult kehakaalu funktsiooniga päiksepatareidega kaal:

Šokolaadicroissantid

Eelmisel aastal kinkisid head kolleegid mulle Nigella Lawsoni kokaraamatu "Nigella ekspress". Praeguseks olen sealt raamtust järele proovinud juba mitmeid retsepte. Kõik on alati õnnestunud ja kergesti teostatavad. Nigella sõnad enda kohta, et ta on laisk ja mugav, on teinud tema kokaraamatute kasutamise väga kergeks. Lisaks ei ole tema retseptides kunagi mingeid erilisi koostisosi vaja.

Näiteks nagu need šokolaadicroissantid. Nii mõnelgi leidub sügavkülmas lehttaigent ja sahtlipõhja võib olla mõni šokolaadki ära eksinud. Mis muud kui ahi kuumaks, šokolaadiruudud taigna servale ja rulli keerata. Proovisin ka pähklikreemiga, sest šokolaad kippus nii paksu "taignakasuka" sees oma esialgset vormi säilitama. Kreem kipub küll välja voolama, kuid see-eest saab selle väljavoolanud ja ära karameliseerunud osa ära murda ja minema visata (mõru on), ning head sulava täisidega saiad ongi olemas. Järgmisel päeval on isegi paremad ja ei pudise nii palju. Samas soojalt külma piimaga on ka ülihead.

Puhkus

Millal on õige aeg puhata? Kogemus ütleb, et kui teistega suheldes tulevad suust välja sellised laused, mis ei lase sinust enam aru saada, on õige aeg puhata.

Kui sa annad sõpradele nõuandeid selle kohta kuidas jääkuubik võib kivistuda või kuidas tainast tuleb üle külma öös hoida, siis nad ei pruugi sinust aru saada.
Võimalik, et nad ei mõista sind ka siis, kui sa ütled et sa ridasid eile kolm kudu ja räägid pika jutu sellest kuidas ehitaja hakkas maja edasi helistama.
Üks päev küsis kolleeg, kas ta kutsub peale karedat koosolekut mulle ühe teatud asutuse auto järgi, mille peale ma hakkasin kõva häälega teadustama: "Jaa, number on 7371... oot, see on mu enda töönumber..."
Eile astusin kolleege täis kabinetti ja küsisin selge ja kõva häälega - kas see toiduabi on auditi Raul? Kui kõik jahmunult vaatama jäid, astusin "ma proovin uuesti" saatel kabinetist välja.
Täna tahtsin saata kirja teisele riigiasutusele ja kirjutasin kirja järgmised read: "Saadan esmaspäevasel kokkuleppel kohtumise..."

Viimane, mille järgi aru saada, kas aeg puhkuseks on küps on siis kui sulle usaldatakse sellised tööülesanded (rõhutan: tööülesanded) nagu lõnga ja tuttidega lantide ostmine.

Reedest algab puhkus - saab puhata ja mängida :)

Unenäod

Viimasel ajal ma näen väga imelikke unenägusid. Paneb mõtlema, et kas need tahavad mulle või minu kohta midagi öelda.

 Ühel öösel nägin unes, et ma istusin puust kanuu peal ja sõudsin selllega mööda tiiki ringi. Tiik oli võrkaia sees st. tiigi kallasteks oli vertikaalasendis võrkaed. Pidin kanuu põhja ja külgi määrima tiig põhjamudaga, et kanuu kauem säiliks. Jalad ja käed rippusid üle kanuu servade vees. Ühe korraga nägin, et mingi kala ujub mu lähedal - niimoodi aeglaselt nagu hakkaks kohe surema. Mingi hetk hakkasin seda kala kartma ja ma painutasin võrkaia selle kala peale'. Pärast seda muutus kala väga aktiivseks ja püüdis läbi võrkaia mulle kallale tulla. Isegi silmad läksid punni.... Ärkasin üles.

Järgmisel ööl nägin unes, et pruunkaru tahtis mu Haapsalu salli raamatut kätte saada. Hüppas ühelt aiapostilt teisele ja ma pidin oma väärtuslikku raamatut koguaeg oma kehaga varjama. Ärkasin üles.

 Nädalapäevad hiljem nägin unes, et ma sõitsin katamaraaniga, selle alumise jaluse peal süvises. Noh umbes nagu kanuus. Mitu korda nägin veepinnal sirget triipu ja vilksamisi nägin, et see oli suur meremadu (kuskil 20 m pikk)... Päris hirmus. Mingi hetk lähenes meile allveelaev, mille sisenemiskambrist me vaikse hooga üle hüppasime.

Siis mingi hetk ma kukkusin vette ja kui ma üle parema õla vaatasin, siis seal oli Bailey minu kõrval vette kukkumas ja see kõik oli minu tädi süü...