Mountain gorillas

There are approximately 790 Mountain Gorillas (Gorilla beringei beringei) worldwide (spring 2010). For that they are concidered as critically endangered species. In wild they only live in Africa in two populations, both in national parks: one in the Virunga volcanic mountains (Uganda, Rwanda and Congo) and other in Bwindi Impenetrable National Park (Rwanda).

In 2007 in less than two months seven Mountain Gorillas were murdered in Virunga National Park in Congo. They were killed in executional-style and no body parts as hands and heads were removed as poachers usually do. So there were many whom to suspect starting from park rangers, soldiers engaged in a three-way guerilla war between rival militias and the Congolese army, poachers and ending up with hordes of illegal charcoal producers.

In the picture above: grieving villagers carried Senkwekwe, a 500-pound silverback, from Virunga park on July 24. As Congo is corrupted, You never know who is friend and who is enemy and these intelligent creatures of the Earth aren´t protected even in national parks.

More and more endangered species are fading out as people concerne themselves more justified to use the land and the resources of the nature, than many creatures nature has given to Earth to share it with us. From this point it´s ashame to be one of the people. What we as individuals can to against this?

Tenerife vol 2

Tenerifel võtsime ette kaks suuremat matka. Ühe neist võtsime jalge alla kohe järgmisel päeval peale saabumist.

Matkarada saab alguse külast nimega Vilaflor ning kulgeb mööda mägiteid, mille maastik on väga vaheldusrikas. Rada on kokku 13 km pikk ning selle läbimiseks öeldakse kuluvat 6-8 tundi. Raja algus ja lõpp on samal rajal, vahepeal on tegemist ringiga. Et tegemist on keskmise ja raskema tasemega rajaga, peetakse oluliseks omada piisavalt heal tasemel treenitust. Samuti on nõutav piisavalt tasemel matkavarustuse olemas olu nagu matkasaapad, seljakott, jook ja söök. Et maastik on vahelduv ja ilmaolud võivad mägedes olla heitlikud, peaks arvestama ka üsna suurte temperatuurikõikumistega. Ka soovitatakse matkaraja läbimist alustada hommikupoolikul et jõuda rada valgel ajal läbida.

Meie alustasime matka kohaliku aja järgi 11:15. Matkariided seljas ning tsikliriided veel sabakohvrisse pakkimata:

Poole tunni pärast jõudsime ühe maja (hisp. k. casa) juurde, kus kasvasid mandlipõõsad. Seal tegime väikse pausi ning sõime mandleid. Väga kasulik asukoht neil põõsastel, sest mandlid annavad palju magneesiumi, mis on lihaste tööks oluline mineraalaine.

Matkarada on kogu ulatuses tähistatud ning seda läbides saad nautida väga erilist vulkaanilist loodust. Maastik vaheldub iga hetkega. Tund peale matka alustamist on kahel pool teed kanaari männid, mille ohe on üle 20 cm pikk ning mahakukkunud okkad muutuvad punakaks:

Vähem kui kolme tunni möödudes jõudsime vana vulkaani (Las Cañadas) kaldeera küljele. Kaldeeraks kutsutakse vana ja kokkuvarisenud vulkaani serva, mis ümbritseb praegust vulkaani Teidet.

Kaldeera serval on näha ka matkarada, mis oleks meid veel 5.4 km edasi juhatanud ning me oleks jõudnud mäe nimega Guajara tippu, kust oleks siis avanenud juba vaade Teidele.

Sinna me aga edasi ei läinud, vaid keerasime tagasiteele, mis viis meid mööda Paisaje Lunarist, millest mul häid pilte teha ei õnnestunud, sest pilvisus oli seal tihe.

Vahepeal eksisime natuke ka rajalt, sest Paisaje Lunari juurest ei saanud me hoolimata samal rajal matkanud hispaanlaste selgitustele päris õiget teeotsa kätte. Õnneks oli meil kaasas GPS, mis aitas meil suunda sättida. Tagasiteel piltide tegemiseks mul enam jaksu ei jätkunud ja ka pilvisus läks järjest tihedamaks. Kuigi parema jala põlveliiges tahtis tagasitulles üles öelda, tulime tagasi ka omal jalal ning tagasi Vilaflori jõudsime poole kuue ajal õhtul. Tunni aja pärast oleks juba hakanud hämarduma.

Pulsikell ütles, et aega kulus 6:08. Keskmine pulss 144, kulutatud energiat 3300 kcal.

Tenerife vol 1

Täna on reede, väljas on rõske, külm, pime ja tuuline. Imelik mõelda, veel pühapäeval ujusin ma Atlandi ookeani saarel, mida on olnud õnnegi enne külastada ning võtsin päikest.

Reisi eesmärgiks oli sõita tsiklitega Tenerife kurvilistel teedel nii palju kui võimalik ning nautida ka müstilist Tenerife loodust mõnel matkarajal. Muu hulgas õnnestus ka Londoni vaatamisväärsustega tutvuda, kuid sellest ja matkadest mõnes järgmises postituses.

Esimesel kolmel päeval sõitsin „seljakotina“ ning siis oli aega rohkem ringi vahtida ja mõtteid mõlgutada. Rattaks oli siis V-Strom:

Tee ääres ämmakeeli (kaktus), nagu janune koer keel veekausi poole nilpsamas, vaadates tekkis mul üks mõte, millega vaevasin oma pead veel paaril korral. Et kui ma mingil põhjusel peaksin kukkuma ja nendesse ämmakeeltesse kukkuma, et kas nende astelde vastu oleks mu nahkkombe piisav kaitse. Tõenäoliselt mitte, aga parem kui kõik muud riideesemed. Ämmakeeled on need "kõrvad" mis pildi all servas paistavad:

Tee, millel sõitsime, lookles päikselistel mäenõlvadel ning näiteks tee Vilaflorist San-Migueli näeb kaardi peal välja selline:

Iga paari kolme kilomeetri tagant aga võis tee ääres näha hoiatusmärki, mis andis teada, et ees on kas 2 või 3 km kurviline teelõik. Need märgid tundusid kuidagi kummalised, sest kui mu keskmine kiirus antud lõigul ei saanud kuidagi üle 50 km/h tõusta ja ma tean ja näen isegi, et mu teekond koosnebki ainult kurvidest. Pilt Anaga mägedes asuvast teest, mis oli suhteliselt kiire lõik, sest iga kurvi tagant oli järgmise trajektoor näha:

Ühel kurvilisel teel oli ka suuremat kiirust kui 90 km/h keelav märk. Ka see märk tundus kummaline, kui ma ise vaevalt 3. käiguga mööda mäenõlva üles vuristada saan.

Eks reeglid olegi nendele, kes oma peaga mõelda ei suuda. Kujutage ette kui mõne pretensioonika turistiga peaks midagi juhtuma ja siis tema või ta lähedased kaebaks Tenerife teedevalitsuse kohtusse, sest neid polnud märkide abil kurvidest ette hoiatatud.

Tavaline turist rannas palmi all jäätist nautimas:

Materjali ja mõtteid blogimiseks veel sellest reisist jätkub kauaks. Järgmiste postitusteni :)