Tenerifel võtsime ette kaks suuremat matka. Ühe neist võtsime jalge alla kohe järgmisel päeval peale saabumist.
Matkarada saab alguse külast nimega Vilaflor ning kulgeb mööda mägiteid, mille maastik on väga vaheldusrikas. Rada on kokku 13 km pikk ning selle läbimiseks öeldakse kuluvat 6-8 tundi. Raja algus ja lõpp on samal rajal, vahepeal on tegemist ringiga. Et tegemist on keskmise ja raskema tasemega rajaga, peetakse oluliseks omada piisavalt heal tasemel treenitust. Samuti on nõutav piisavalt tasemel matkavarustuse olemas olu nagu matkasaapad, seljakott, jook ja söök. Et maastik on vahelduv ja ilmaolud võivad mägedes olla heitlikud, peaks arvestama ka üsna suurte temperatuurikõikumistega. Ka soovitatakse matkaraja läbimist alustada hommikupoolikul et jõuda rada valgel ajal läbida.
Meie alustasime matka kohaliku aja järgi 11:15. Matkariided seljas ning tsikliriided veel sabakohvrisse pakkimata:
Poole tunni pärast jõudsime ühe maja (hisp. k. casa) juurde, kus kasvasid mandlipõõsad. Seal tegime väikse pausi ning sõime mandleid. Väga kasulik asukoht neil põõsastel, sest mandlid annavad palju magneesiumi, mis on lihaste tööks oluline mineraalaine.
Matkarada on kogu ulatuses tähistatud ning seda läbides saad nautida väga erilist vulkaanilist loodust. Maastik vaheldub iga hetkega. Tund peale matka alustamist on kahel pool teed kanaari männid, mille ohe on üle 20 cm pikk ning mahakukkunud okkad muutuvad punakaks:
Vähem kui kolme tunni möödudes jõudsime vana vulkaani (Las Cañadas) kaldeera küljele. Kaldeeraks kutsutakse vana ja kokkuvarisenud vulkaani serva, mis ümbritseb praegust vulkaani Teidet.
Kaldeera serval on näha ka matkarada, mis oleks meid veel 5.4 km edasi juhatanud ning me oleks jõudnud mäe nimega Guajara tippu, kust oleks siis avanenud juba vaade Teidele.
Sinna me aga edasi ei läinud, vaid keerasime tagasiteele, mis viis meid mööda Paisaje Lunarist, millest mul häid pilte teha ei õnnestunud, sest pilvisus oli seal tihe.
Vahepeal eksisime natuke ka rajalt, sest Paisaje Lunari juurest ei saanud me hoolimata samal rajal matkanud hispaanlaste selgitustele päris õiget teeotsa kätte. Õnneks oli meil kaasas GPS, mis aitas meil suunda sättida. Tagasiteel piltide tegemiseks mul enam jaksu ei jätkunud ja ka pilvisus läks järjest tihedamaks. Kuigi parema jala põlveliiges tahtis tagasitulles üles öelda, tulime tagasi ka omal jalal ning tagasi Vilaflori jõudsime poole kuue ajal õhtul. Tunni aja pärast oleks juba hakanud hämarduma.
Pulsikell ütles, et aega kulus 6:08. Keskmine pulss 144, kulutatud energiat 3300 kcal.
No comments:
Post a Comment