Silmad on küll tänasest päevast punased ja hea meelega jääks kohe magama, siis panen koduste jaoks mõned read siiski kirja.
Tänane päev algas 4:45 hotellis, et jõuda 6:35 Müncheni lennukile. Kell 12 Müncheni aja järgi läksime järgmisele lennukile, mis viis meid Belgradi, Serbia pealinna. Belgradist tõi konverentsi korraldajate poolt saadetud transfeer meid Novi Sadi lähedale Andrevljesse, Ceptori konverentsikeskus-hotelli kella 14:30 paiku. See on Fruška gora rahvuspargis asuv riiklik asutus - midagi RMK matkamaja ja mõne Tartu linna konverentsikeskuse vahepealset.
Facebooki siin kasutada ei tohi, saad vastuseks sellise kirja:
Õhtu asjalikumasse poolde oli meie jaoks siia kohalikke veinide degusteerimine korraldatud. Mul vist on odav maitse, aga mida odavam, seda parem. Küll oli valge vein mustsõstra lõhnaga, aga suitsetatud kanakintsu maistega või siis punane vein peedi lõhnaga ja leiva maitsega. Väiksel jalutuskäigul enne veinide maitmist ja õhtusööki käisime kolleegiga ümbruskonnas jalutuskäigul.
Äkki jooksis keset metsa väike koer üle tee ja teine... Läksin neile järele, et vaadata kuhu nad läksid... oeh parem kui poleks üldse jalutama läinud. Seal terve pesakond kutsikaid alandlikult saba liputamas, kõrval ema, kes väga kehvas seisus - apaatne, kuid siiski tõstis pead ja liigutas ülakeha. Dilemma missugune.. Hotelli vastuvõtus küsisin kas neil on asutust, kes hulkuvate koertega tegeleb, nad saatsid selle peale mind 6 km jalutuskäigule, ühesõnaga nad ei saanud aru või ei tahtnud aru saada, mis tähendab "dogs in the woods". Küsisin seepeale Serbia makseagentuuri IT-juhilt, et kas on sellist asutust. Ta lubas ühendust võtta, et Novi Sadis täitsa olemas, et väga tavaline, et koerad metsas elavad. Njah, aga mitte haiget kutsikate keskel surevat koera, kellest mina tean. Ma enam sellest temaga ei räägi ja usun naiivselt, et ta helistas sinna.
A muidu oli tavaline tööpäev. Kilgid akna taga laulmas, jään magama.
No comments:
Post a Comment