Ise tehtud kingitusi kinkides kingiks justkui tükikese endast oma heale sõbrale või pereliikmele. Võtad veidike oma eluaega, veidike materjali, pisut käesoojust, väike idee ja ongi armas kink valmis. Novembri lõpus kinkisin pinginaabrile palmikutega käpikud, millega tal oleks hea käruga ringi sõita. Peale kingituse saamist, selgus, et eelmistele oligi juba auk sisse tulnud. Kaunistuseks pisike naiselik nööbike.
Kuu aegatagasi käisin albumi meisterdamise töötoas. Kui ma albumi lõpuks valmis sain, oli kindel, et seda ma endale ei jäta, vaid selle ma kingin ära. Endale jätta oleks tundunud kuidagi egoistlik ja väärtusetu, aga teisele kinkides oleks selle väärtus suurem. Täna andsin oma 30-seks saanud vennakesele üle albumi, kus sees pildid tema vanaemast-vanaisast, tädist ja onudest ning sellest ajast kui me veel väiksed olime ning ka sellest ajast kui ema-isa meist palju nooremad olid.
Minu jaoks on kingituse pakkimine veel omaette tseremoonia, kus kingile antakse viimane lihv. Kingitust ettevaatlikult lahti pakkides püüdis vennake kinki ära arvata, aga ta ei arvanud ära :) Sellepärast ongi pakitud kingitused head, et nad aitavad ootusärevust veel omakorda juurde lisada.
No comments:
Post a Comment