Seekord tahaksin vastupidiselt jaanuarikuisele fotoväljakutsele, teha enamus pilte kodust eemal. Naeratuse saamiseks tegin lõuna ajal töökaaslasest pilti, aga et ta hästi isikukaitse- ja andmekaitset reguleerivaid õigusakte liiga hästi teab, ei julgenud ma tema pilti tänaseks pildiks valida. Peale tööd läksin Raekoja platsi ja 10 minuti jooksul sain nii mõnegi naeratuse pildikasti. Üks kitarriga poiss tuli ümber Raekoja hoone naeratus näol, jäin teda pikisilmi vaatama, aga eestlane minus lõi ikka välja ja ma ei julgenud küsida kas ma pilti temast teha võiks. Niisiis tegin ikkagi kaugelt lootes, et keegi ei märka, aga eks nad ikka märkasid.
Siiski peab ütlema, et enamus Eesti inimesi käivad üsna tõsiste nägudega ringi. Ainsad, kes tõeliselt hoogsalt kehakeelt kasutasid, olid kaks tumma mees ja seda ka ainult lähtuvalt vajadusest omavahel suhelda. Mulle tundus, et nad rääkisid omavahel Hitlerist, aga see tunne võib ka petlik olla :)
No comments:
Post a Comment