Wednesday, March 24, 2010

Vardahoidjad III ja IV

Kui ma sõbranna Kairile tema esimese vardahoidja üle andsin, siis ta vaikselt peaagu sosinal õnnetult nentis, et pikkadel varrastel on nüüd oma kodu, aga lühikesed on kodutud. Teadsin, et Kairi kipub kergesti elututele asjadele hinge sisse puhuma ja seega on hing kodutute varraste pärast tal haige. Et ma esimese eest kõvasti komplimente sain nagu "et see ei olegi ostetud või", siis oli viitsimist ka järgmist pusida õmmelda. Lühikeste varraste kodu sai selline:
Sel päeval kui ma selle Kairile andsin, siis ta koju jõudes pani kõigepealt kodutud vardad oma pesadesse ja siis võttis alles mantli seljast. Vot see on alles tasu tehtud töö eest! Nii väga oli vaja. Üks vardahoidja on tal veel puudu -seega jääge lainele!
Et mul nädalavahetused enam ilma mõne uue vardahoidjata ei möödu, ja lisaks Kairi vardahoidjale veel avastas teine kudumisega nakatunud sõbranna Kaire (mitte Kairiga segi ajada), et ka tema on just ühe vardahoidja võrra vaene, ajasin oma abimees õmblusmasinale hääled sisse ja vuristasin kokku sellise vardahoidja:
Näitasin tehtud kätetööd emale ja et ka tema on kudumisest lapitekkide õmblemise vahel haaratud, pakkusin seda talle. Ema ütles arglikult, et ei tea, aga näost lugesin, et tal on seda vaja. Ütlesin, et võta endale kui tal vaja on. Sellepeale siis küsis ausalt: "kas sa raatsid mulle anda?" "Muidugi, võta endale!" "Aitäh :)"
Pealegi, siis saan ju neid veel teha. Iga järgmise vardahoidjaga on järjest rohkem rahul. Kõiki on ainueksemplar - kordusi ei tule.

No comments: