...võib lõppeda see elukene. Ühel hetkel sõidad bussis lootuses jõuda kohta, kus on silmale palju vaadata ja ihuga mõnus tunda, kuid äkki juhtub nii, et buss sõidab teelt välja, sest bussijuht jäi tõenäoliselt varajasest hommikutunnist ja turismihooajal rabamisest tekkinud väsimuse tõttu roolis magama...
Kohale jõudes oleks eest ootanud neid vapustavad vaatepildid Pamukkalest (türgi keeles pamuk - puuvill ja kale kindlus ehk puuvilla kindlus) ja selle ümbruses asuvatest Kreeka-Rooma-aegsetest Hierapolise (kreeka keeles: püha linn) varemetest:
Jah, et kuidas minul need pildid siin on... Sest meie bussijuht juhtumisi ei jäänud magama, kuigi ta meid hotelli juurest kell 3:50 peale võttis ja järgmisel ööl kell 1:30 tagasi hotelli tõi. Sõitis 8 tundi sinna ja 8 tundi tagasi, kohapeal saime olla 3,5 tundi. Ülejäänud aeg kulus peatustele, mida reisi müües ei mainitud, kuid mis alati kujutasid endast kohta, kust sai midagi osta. Lõunapaus toimus giidi hea sõbra juures 2 km kaugusel enne sihtkohta. Venelastega koos viisime giidi nii kaugele, et ta oli sunnitud oma sõpra paluma meid oma kastiga džiibiga ära viia (vene mehed ronisid džentelmenlikult selle kasti ja lubasid meid salongi), millega võitsime teistega võrreldes pool tundi. Kanade mäss on hea kirjeldus sellele, mis seal siis toimus :)
Sellest sillast, kus täna buss terve bussitäie turistidega alla sõitis, oleme meie 4 korda üle sõitnud. Nagu narriks jälle õnne!
No comments:
Post a Comment