Et sel aastal need ilmad just nõnda külmad on, mõlkus juba tükk aega peas mõte - koerale tuleks midagi selga panna. Midagi sellist, mis on kerge selga panna, samas annab sooja ja koeral seljas mugav. Siis saab natukeseks ajaks ka koera autosse jätta ning õueski hea pikemal käigul selga panna. Valisin kahe vahel - kas kududa või õmmelda. Ise usun, et kudumises olen suurem käpp kui õmblemises, aga karta on, et kudum võib koera seljas välja venida või halvemal juhul ära kaduda nagu juhtus Kriuksil. Seega seadsin sammud seekord siiski kangapoodi. Mõeldud tehtud. Umbkaudse lõike selle kohta, millise kujuga need tükid olema peaks, sain veebist. Mõõtsin koera 8 kohast üle ja lõikasin välja. Panin kõvasti varu ka ning seepärast sain 2 korda väiksemaks lõigata - ei julge ju kohe algul ka väga väikseks lõigata. Koer muidugi mossitas selle mõõtmise ja selga proovimise juures. Tulemus on selline (poos teist koera vaadates):
Kandmise juures oli muidugi asi mossitamisest kaugel. Tundus isegi, et veidi rohkem särtsu oli täna õues käies sees kui ilma vestita. Müttas sügavas lumes nii, et pärast seljast võttes nägin et kraevahe lund täis. Selline jääkaru poos tehakse siis mulle, kui ma palun hetkeks paigal seista:
No comments:
Post a Comment