Viimased kaks nädalat sai kuidagi suure hooga nii trennis käidud, et trennikordi kogunes nädala peale tükkis 5. Eile bodypump´is käies oli aga lihas kuidagi väsinud ja koormused said tavapärasest mõnede kilokeste võrra kergemad võetud. Noh, et kükke 13 kg ja selga 11 kg kangiga. Väljaasteid ei teinud aga seekord jalg stepipingil vaid maas olles. Et me Kairiga tavaliselt ainsad hullukesed oleme, kes väljaasteid stepipingil teevad, siis ei saanud treener mitte üle saali küsimata jätta: "Ja kus teie jalad on???!!!!"
Täna käisime bodybalance´i trennis ja peale trenni garderoobi poole liikudes tuli treener meie juurde küsimusega, et kas neljapäeval siis stepi tulete. Eelmisel neljapäeval käisime tõepoolest sama treeneri stepis ja kergelt öeldes, meil see asi seal hästi välja ei tulnud. Kui pidi stepipingil olema, siis olime maas ja kui pidi maas olema, siis olime pingil, kui pidi keerutama, siis seisime ühel kohal nagu karud ja kui sirgelt pidi kõndima, siis me nagunii seisime jalad sõlmes. Eks sellepärast treener tuligi innustama, et me alla ei annaks ja kinnitas, et ega see ei olegi kerge algul. Lubasime mitte alla anda ja järgmine neljapäev platsis olla.
Ei tea kas peaks tagasihoidlikkust ilmutama, liiga palju paistame silma kui tagareas kõhud kõveras naerame nii, et treener 30 inimese ees meie naermise peale ise itsitama hakkab :)
No comments:
Post a Comment