Silmade abil tajume maailmas kiirust, kaugust, värve, teiste inimeste emotsioone ehk silmad muudavad meie elu tõeliselt elamisväärseks. Keegi meist ei taha halvasti näha või kõige halvemal juhul pime olla.
Keskkooli ajal kui mu pinginaaber avastas, et ma tahvlile kirjutatut tahvli asemel tema vihikust maha kirjutan, soovitas ta mul silmaarsti juurde minna. Esimesed prillid määrati -0,5. Alates sellest ajast on mu silmanägemine jäänud järjest kehvemaks tipnedes prillidega, mida mõõdetakse suuruses -2,75. See pole otseselt midagi hullu võrreldes -8, aga hämaras ja pimedas ilma prillideta autoga sõites hüüaks õnnetus tulles.
Selle aasta sügisel aga käisin pikka aega ilma mitu aastat tagasi määratud prillideta. Kui mulle hakkasid aegajalt ninale visatud prillide peale silmad valutama, läksin uuesti silmi kontrollima. Eks tegelikult tahtsin uusi moekaid prille ju ka saada. Mis aga selgus oli see, et mu mõlemad silmad olid vahepeal muutunud paremaks. Mis selle põhjustada võis? Jah, võimalik, et vanuse suurenedes muutub silma kuju ja miinus (ei näe kaugele) asendub vaikselt plussiga (ei näe lähedalt). Jah, võimalik, et kui prillid määrati, olid silmad väsinud ja määrati veidi liiga kanged. Vanust ma vaidlustada ei saa (see ju passis kirjas), küll aga saaks vaidlustada seda, kas silmad suudaksid aastaid kannatada kangeid prille ja selle juures isegi paremaks muutuda lausa 0,75 võrra. Aga mida ma selle viimase aasta jooksul oma toitumises muutnud olen? Päris palju. Mis seal imestada kui ma isegi imestasin aastaid, et kuidas keha ikka vastu peab ühekülgsele toitumisele - sellele kui üldse ei jälgita mida süüakse ja kas sellele mikrotoitainete seisukohast ka väärtust on. Mäletan selgelt keskkooli ajast kui meie perel rahaliselt väga laiata polnud, siis oli põhiline söök keedu ja praekartul. Kuigi kartul on rikas foolhappe allikas, siis sealt ikka kõike keha jaoks vajalikku ikka kätte ei saa. Meie kehad on aga loodud meid kaitsma ehk seal on suured allikad ja keha kohaneb vastavalt sellele mida saada on. Mineraalainete puudusel võetakse need keha kõige mineraaliderohkematest kohtadest ehk luudest. See võtab ikka aastaid, et lõpuks sealt mineraalide "laenamine" tunda annaks. Aga lõpuks ta siiski annab.
Et ma siiani ei ole tahtnud, vastupidiselt üldlevinud meetodile oma silmanägemise parandamiseks laserlõikust ette võtta, otsustasin natuke endale selgemaks teha, et mida mu silmad minult vajavad. Siin on lühike kokkuvõte sellest, mis ma leidnud olen.
Silmanärvi ehk kollatähni degeneratsiooni ehk kärbumise vastu (põhjustab lühinägelikkust) aitavad beeta-karoteen kombineerituna tsingi, C- ja E-vitamiiniga, bioflavonoidid, luteiin ja karotenoidid, omega-3-rasvhapped, seleen kombineerituna karotenoidide, C- ja E-vitamiiniga ja D-vitamiin.
Silma läätse läbipaistvuse muutumise vastu võivad abiks olla bioflavonoidid, luteiin ja karotenoidid ning C-vitamiin.
Kuiva silma sündroomi osas võib abi olla omega-3-rasvhapetest ja A-vitamiinist. A-vitamiinist kombineerituna tsingiga võib abi olla ka kanapimeduse puhul (halb nägemine pimedas).
Et seda kõike inimkeelsemaks ja praktilisemaks tõlgendada, peaks menüüs leiduma järgmisi toiduaineid: spinat, rabarber, brokkoli, paprika, suvikõrvits, maasikad, apelsin, kiivi, lõhe, krevetid, krabiliha, veiseliha, muna, või, parapähklid, pruun riis, pistaatsiapähklid, kreeka pähklid, mandlid, päevalilleseemned ja metspähklid.
Mis minu silmadele võis hästi mõjuda, on omega-3-rasvhapped ja D-vitamiin, mida olen tarvitanud iga päev vastavalt päevasele ettenähtud normile. Minu ostunimekirja lisandusid mõned pähklid ja eriti jäid silma jälle parapähklid ja neis sisalduv seleen, mis on ka südame tervisele õiges koguses väga hea.
Ma ei ole arst ning siinkohal toodud informatsiooni kasutagu igaüks omal vastutusel. Saamaks täit ülevaadet oma tervisest, külastage oma perearsti või laske teha uuringuid Synlabis.