Turulkäik vol 2

Tänases virtuaalses turukorvis on keedetud mais (mısır)

Näevad välja nagu tulbisibulad, aga tundub, et on ikka söödavad:

Baklažaanid (patlıcan)

Kohalikke banaane (muz) saavad põllumehed turustada ainult turul, sest mingi poliitika tõttu (kohalikud banaanid on liiga väiksed ja võib olla ei vasta EL nõuetele, millele Türgi vaiksel vastata püüab) tohivad marketid ainult imporditud banaane müüa. Kusjuures importbanaan on poole kallim ning maksab Eesti rahas 32 krooni kilo, kui turul ainult 16 krooni:

Siin saab ikka veel maasikaid (çilek) osta:

Lisaks veel oliiviõli ja mingit asja, mille pudeli peal on granaatõuna pilt ja tõlge annab vasteks Gülen Ay kohta, et see on naeratav kuu (ei tea kuhu ja kuidas see siis mõjub):

Ohtralt viinamarju (üzüm), mille hinnaks 2 türgi liiri kilo, mis võrdub 16 eesti kroonile. Praegu mõtlen, et miks ma neid ka ei ostnud:

Eelmises turulkäigu postituses mainitud vürtsileti näide:

Päriselt ostsin seekord jällegi mureleid (kiraz) ja virsikuid (şeftali). Eelmine reede sain kilo mureleid 2 euroga, täna võtsin ainult pool kilo, kuid maksma pidin ikka 2 euri. Türgi, mis Türgi. Ühes kilos oli 4 virsikut - väga magusad, mahlased ja suured.